Maa-sarnaseid planeete sobilikus piirkonnas arvatust rohkem
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Ajakirjas Astrophysical Journal ilmuva Kepleri planeediotsija esimese 136 vaatluspäeva vältel kogutud andmete põhjal koostatud analüüsi kohaselt peaks vähemalt kolmandiku Päikese-sarnaste tähtede ümber tiirlema Kuldkihara tsoonis vähemalt üks Maa-sarnane planeet.   Kaks aastat tagasi orbiidile saadetud Kepleri satelliidi peamiseks ülesandeks ei ole lihtsalt üksikute Päikesesüsteemi-väliste planeetide otsimine. Pigem toimib see galaktilise rahvaloendurina, mille ülesandeks on anda ülevaade erinevat tüüpi eksoplaneedi populatsioonide suurusest. Umbes pool aastat tagasi avaldas Kepleri kollektiiv esimese 136 vaatluspäeva vältel potentsiaalsete planeedi- kandidaatide nimistu, kuhu kuulus 1235 objekti.   Kuigi märkimisväärne, ent sellegipoolest veel suhteliselt väike hulk on sobilik pigem üksikute planeetide omaduste leidmiseks, võimaldab see teha ka statistilisi analüüse. Esmased andmete ekstrapolatsioonid on näiteks näidanud, et 0,5% kõikidest eksoplaneetidest tiirlevad Kuldkihara tsoonis, kus vesi võib viibida vedelas olekus. Lisaks on kõigist planeetidest läbimõõdult Maa-sarnased ligikaudu 10%. Uus Califonia Tehnoloogiainstituudi astronoomi Wesley Traubi analüüs näitab aga, et Päikese-sarnaste tähtede ümber võib neid leida Kuldkihara tsoonis arvatust rohkem.   Tähed liigitatakse erinevateks klassideks nende ereduse ning temperatuuri järgi. Traditsiooniliselt on nende järjestus eredaimast tuhmimani O, B, A, F, G, K, M (Oh Be A Fine Girl/Guy, Kiss Me), kus Päike liigitub G-klassi täheks. Seega on Kuldkihara piirkonda kuuluvaid planeete võimalik kõige sagedamini leida just F, G ja K-klassi tähtede ümber, kus need tiirleksid oma tähele vastavalt kas veidi kaugemal või lähemal, kui Maa Päikesele. Traubi arvutuste kohaselt peaks ligikaudu ühe kolmandiku F, G ja K-klassi tähtede ümber tiirlema Kuldkihara tsoonis Maa-suurune planeet.   Viimase tõestamiseks leidis astronoom kõigepealt kataloogi 1235 planeedikandidaadi seast kõigepealt 959 nimetatud täheklassidesse kuuluvate tähtede ümber tiirlevad eksoplaneeti. Loodavas mudelis defineeris ta Maa-sarnaste planeetidena läbimõõdult Maast poole väiksemad kuni poolteist korda suuremad planeedid. Samuti peab nende mass olema minimaalselt Maa omast kümme korda väiksem kuni kümme korda suurem. Kuldkihara tsooni kuulumiseks peab planeet tiirlema oma ematähest 0,7-2 astronoomilise ühiku kaugusel.   Pärast matemaatilist analüüsi leidis Traub viimaks sõltuvuse, mis seob Kuldkihara piirkonna ulatuse iga tähe- klassiga. Viimane võimaldaski omakorda tuletada, et ligikaudu 34% Päikese-sarnaste tähtede ümber tiirleb Maa- sarnane planeet. Samuti nentis astronoom, et tõenäoliselt tiirleb tuhmimate tähtede ümber sama palju keskmise suurusega planeete kui eredamate ümber. Paraku on Kepleri esmane planeediloendus esmases lähenduses täielik vaid eredamate tähtede ning nedele suhteliselt lähedal tiirlevate planeetide suhtes.   Lisaks leidis Traub analüüsi käigus, et arvatavasti astronoomiliste efektide tõttu väiksema kui 3-päevase tiirlemis- perioodiga planeete tunduvalt vähem kui sellest pikemaga. Seevastu väiksema kui 42-päevase tiirlemisperioodiga planeedid moodustavad nende kogu hulgast 29%, nendest 9% on vastavalt Maa-sarnased, 18% jäised hiid- planeedid ning 3% gaasihiiud. Samas tunnistas astronoom, et tehtud ekstrapolatsioonis esineb Kuldkihara tsoonis asuvate planeetide suhtes 14% määramatus, mis on sellegipoolest seni läbiviidud analüüsidega võrreldes muljetavaldav tulemus.   Wesley Traubi uurimus ilmub ajakirjas  Astrophysical Journal . 
