Ajulaine aeglustub harjumist mööda
Toimetas Priit EnnetSissejuurdunud harjumusi on raske muuta, aga nüüd on teadlastel vähemalt endisest paremini teada, mis harjumuste muutmise ajal ajus toimub. Ameerika teadlased lasid rottidel labürindis orienteeruma õppida ning mõõtsid samal ajal elektroodidega rottide ajus levinud laineid. Selgus, et labürindiga harjunud rottidel ajulained aeglustusid. Kui närvirakud ehk neuronid üheskoos närvi-impulsse tekitavad, siis moodustub niinimetatud ajulaine, mida saab ka aparaatidega mõõta. Ajulaineid on erisuguste sagedusega, sõltuvalt sellest, mis ajus täpsemalt toimub ja mis seisundis aju on. Kui rotid Massachusettsi Tehnikainstituudi teadlaste Ann Graybieli ja Mark Howe'i katsetes veel labürinti tundma õppisid, siis levis nende ajus puhanguti niinimetatud gammalaineid. Aga kui labürint juba selgeks sai, siis ajulainete sagedus alanes ja neid tuli liigitada juba beetalaineteks. Graybiel ja Howe kahtlustavad, et lainete sageduse langus ongi märk sellest, et õpitav saab selgeks ja uudiskäitumisest saab harjumus. Edasi teevad nad suhteliselt julge oletuse: õppimiskiirust võiks vahest ehk tõsta, kui ajus meelega selliseid aeglasemaid beetalaineid stimuleerida. Eks selle idee paikapidavust näita tulevased uuringud. USA riikliku teadusakadeemia toimetistes (PNAS) on igal juhul kirjas praeguse uuringu tulemused. Vaata veel: Habits form when brainwaves slow down (New Scientist)
