Soome teadlased: suurem osa üksildastest inimestest sureb alkoholiga seotud põhjustel
 Toimetas Astra Kallasmaa   Hoolimata sellest, et viimaste aastate jooksul on paljudes nimekates teadus- ja terviseväljaannetes avaldatud hulgaliselt uurimistöid sotsiaalsete suhete mõjust suremusele, pole avalikkus, poliitikud ega tervisetöötajad teadlaste analüüse kuulda võtnud. Nii vihjab ka nüüdne Soome teadlaste avaldatud artikkel, et sotsiaalsest elust kõrvale jäämine võib lõppeda surmaga alkoholiga seotud haiguste või õnnetuste läbi.    Autorid analüüsisid 80 protsenti surmajuhtumeist, mis leidsid aset Soomes aastail 2000-2007 ja leidsid, et üle 18 000 inimese, ehk ligi kaks kolmandikku üksinda elanud inimestest suri alkoholiga seotud põhjustel. Seega olid üksildaste inimeste surma põhjustanud kas alkohoolne maksahaigus, alkoholimürgitus, joogise peaga tehtud õnnetus või napsitamise käigus tekkinud lööming.     Lisaks sotsiaalsele faktorile mõjutas üksinda elavate inimeste (eriti 50-69-aastaste) alkoholi tõttu suremust alkoholi hind. Näiteks aastail 2000-2003 oli tõenäosus, et üksinda elav mees sureb maksahaigusesse 3,7 korda suurem kui tõenäosus, et abielus või kellegiga koos elav mees sarnasel põhjusel sureb. Samas alates aastast 2004, kui alkoholi hinnad langesid, tõusis maksahaigustesse surevate üksikute meeste arv ning tõenäosus, et üksinda elav mees maksahaigusesse sureb oli pea 5 korda suurem kui tema elukaaslasega elava sookaaslase puhul.     Teadlaste sõnul suurendab üksinda elamine oluliselt riski surra alkoholiga seotud põhjustel, olenemata sellest, mis soost inimene on või millisel majanduslikul järjel ta on.     Vaata veel:  Living Alone and Alcohol-Related Mortality: A Population-Based Cohort Study from Finland (PLoS Medicine)   
