Aju hakkab üle kuumenema? Haiguta!
 Toimetas Kirsikka Kurg    Kui muidu on peetud haigutamist väsimuse või isegi tüdimuse märgiks, siis Princetoni ülikooli teadlased on leidnud suumaigutamisele alternatiivse seletuse. Nende uuest uurimusest selgub, et haigutamise sagedus sõltub tugevalt aastaajast, olles harvem juhtudel, kui väliskeskkonna temperatuur ületab kehatemperatuuri. Selline hooajaline erinevus näitab, et haigutamine võib olla hoopis organismi kavalaks meetodiks reguleerida aju temperatuuri.    Uurimuse autorid Andrew Gallup ja Omar Eldakar uurisid kokku 160 inimest – 80 talvel ja 80 suvel. Selgus, et vabatahtlikud haigutasid tunduvalt harvemini suvisel aastaajal, mil ümbritseva keskkonna temperatuur on võrdne või suurem võrreldes kehatemperatuuriga. Teadlaste hinnangul ei paku kõrge välistemperatuur leevendust ülekuumenenud ajule, mis haigutamise termoregulatoorse teooria järgi püsib „jahedana” just sissehingatava õhu abil.    Aju termoregulatoorne hüpotees väidab, et haigutamise kutsub esile temperatuuri tõus ajus. Selle kinnitamiseks on tehtud katse rottidega, kus teadlased mõõtsid loomade aju temperatuuri enne ja pärast haigutamist. Arvatakse, et jahutusefekti põhjustab suurenenud verevool ajju, mis tekib lõua venitusest haigutuse ajal, ning kehasoojusest madalama temperatuuriga sissehingatav õhuvool.    Gallupi ja Eldakari poolt läbi viidud katses valiti tänavalt juhuslikud 160 jalakäijat (80 kummalgi aastaajal). Kuna haigutamine on „nakkav”, näidati katsealustele pilte selles tegevuses inimestest. Talvisel ajal hakkasid ka ise haigutama ligi pooled vabatahtlikest, suvel ainult veerand. Veel enam, haigutamise sagedus sõltus välitingimustes viibimise ajast. Seda eriti suvel, mil sooja õhu käes viibitud aeg järjest vähendas haigutamise sagedust.    Vaata veel: More Than a Sign of Sleepiness, Yawning May Cool the Brain (Science Daily) 
