Uudiste ennustamisest
 Teate ju küll seda enigmaatilist vestluse  käivitajat küsimusega heade või halbade uudiste pakkumisega alustamisest.  Alustagem headest uudistest. Nimelt paistab, et Eesti taustaga teadlane  trumpab Marxi, Engelsi ja Lenini ajaloolisi püüdlusi revolutsioonide  ennustamises. Illinois' Ülikoolis töötava Ameerika eestlase Kalev Leetaru tööle pööras äsja tähelepanu BBC.  Uudisteagentuuri jaoks on tegemist mitmes mõttes olulise teabega. Esmalt  kasutab Kalev Leetaru juhendamisel loodud superarvuti rakendus oma sisendiks  uudiseid. Teiseks aga lubab tuleviku jaoks uudisväärtusega sündmusi  ette ennustada. Ja kolmandaks aitab superarvuti mõista domineerivaid  meeleolusid, aidates sel moel kaasa uudisväärtuse strateegiliseks  kohandamiseks, millest on omakorda abi uudiste vahendamise teenuse müügil.  Kalev Leetaru töörühm sisestas arvutisse  üle maailma kohalikke ja globaalseid uudiseid alates aastast 1945.  Kokku anti väsimatult ja ülikõrges tempos algoritmilisi samme  sooritavale  kunstmõistusele töötlemiseks üle 100 miljoni uudisartikli. Seejärel  püüti tekstianalüüsi abil tuvastada artiklites edastatud uudiste  meeleolu, jagades need siis kas headeks või halbadeks. Seejärel uuriti  uudiste asukohamääratlust, andes igale geograafilise tähendusega  sõnale kaardil täpse paiga. Loomulikult arvestati veel ajaga, mille  käigus hakkasid välja joonistuma uudissündmuste omavahelised seosed,  millest osa võib pidada seni nähtamatuks. Väidetavalt võimaldas  sekundis triljoniks ujuv-arvutustehteks suuteline SGI Altix superarvuti  identifitseerida kirjeldatud uudistevaramust 100 triljonit taolist seost.   Marxilt pärit praktika kui tõe proovikivi  osas vaatlesid teadlased Araabia kevadena tuntud sündmustega  seotud aegjoont ning panid tähele, et vaid mõni kuu enne olulisi sündmusi  muutub uudismeedia üldine tonaalsus nukramaks ja vaoshoitumaks. Seejuures  ei räägi ükski ekspert sellel hetkel selget keelt  saabuvate sündmuste paratamatusest. Näiteks langes mõni kuu enne  Egiptuse liidri Hosni Mubaraki režiimi kokkulangemist Egiptuse teemaliste   uudiste tonaalsus kõikjal maailmas. See meenutab midagi kass Oscari fenomeni sarnast. Tolle USA vanadekodus  elava kassi imekspandavaks ja samas kurvaks oskuseks on kõigile ekspertidele  nähtamatul põhjusel, võimalik et lohutuseks ilmuda peagi sureva  inimese sülle või lähedusse. Võimalik, et Oscar oskab märgata surija  organismi poolt õhku pillutud molekulaarseid märke.  Kalev Leeatru arvuti puhul võib olla  siiski kindel, et see masin märkab meediasse pillutatud sõnade valiku  muutust enne sündmuse kulmineerumist. Lisaks kass Oscarile meenutab  kirjeldatud fenomen James Surowiecki massides peituvast tarkusest rääkiva  raamatu "Wisdom of Crowds" sõnumit, mille järgi võivad indiviidid  eraldi olla suhteliselt infovaesed, aga kui nende tihti isegi vastuolulised  arvamused kokku koguda, kipub grupi keskmine liikuma pigem tõe suunas  kui sellest eemale. Tõenäoliselt tegutsevad iseseisvad uudistekirjutajad  teadvustamatult, kui kohalikule teadmusele toetuvad sõltumatud eksperdid  ja meeleolude detektorid, mis kajastub sõnakasutuses.  Leetaru masin registreeris Mubaraki  taandumise eelõhtule sarnast Egiptust ja selle lähikonda markeerivate  uudiste trendi viimase 30 aasta jooksul kõigest kolmel korral. Ja iga  kord järgnes sellele midagi märkimisväärset – kaks sõda, üks  iraaklasi Kuweidist peletav ja seejärel juba Saddam Husseini kukutamiseks  sõda Iraagis. Analoogseid märke leiab Balkani rahutuste ja Liibüa  konflikti juurest ja seda siis nii ajas kui ka ruumis. Lisaks õnnestus  Leetaru grupil uudiste põhjal lokaliseerida Osama bin Ladeni ligikaudne  asukoht.   Küsides nüüd lõpuks, kus on siis  kommentaari alguses lubatud halb uudis, tuleb tõdeda, et Kalev Leetaru masin töötab  paraku retrospektiivselt ehk näeb sündmuste vahelisi  seoseid tagasivaateliselt. Teadlasel on kavas saadud kogemust rakendada reaalajalise uudiste  analüüsi arendamiseks. Aga siin põrkume peagi paradoksi ette –  teades sündmusi ette, kipume neid ju muutma.
