Liialdatud enesekindlus toob võidu – enamasti
Toimetas Priit EnnetÕige ja realistlik enesehinnang ei ole sugugi alati parem kui ebaõige ja ebarealistlik. Värske teadusuuring kinnitab nimelt, et raskes või konfliktses olukorras on liialdatud enesekindlusest enamasti kasu. Šoti ja Ameerika teadlased jõudsid niisugustele järeldustele matemaatilise mudeli põhjal, kus agendid ehk abstraktsed mudelitegelased olid seatud üksteisega võitlema. Võistlema pandi nad kolme sorti strateegiate alusel, mida iseloomustas kas liialdatud enesekindlus, realistlik enesekindluse tase või hoopis oma võimete alahindamine. Nagu Dominic Johnson Edinburghi  Ülikoolist ja James Fowler San Diego California Ülikoolist nüüd ajakirjas Nature teada annavad, toob just liialdatud enesekindlus kõige tõenäolisemalt edu, eriti just niisugustes olukordades, kus võimalik kasu on piisavalt palju suurem kui võimalik kahju. Teisalt, selgepilgulised ja tõepärase enesehinnanguga tegelaste eduväljavaated on tavaliselt väiksemad. Kuid kõrgenenud söakusel on ka oma varjupool: siis, kui asjad ikkagi untsu lähevad, tuleb arvestada karmimate tagajärgedega. Uuringu autorid toovad siinkohal näiteid tegelikust elust: just ülemäärane enesekindus tõi nende sõnul kaasa 2008. aasta finantskrahhi ja 2003. aastal alanud Iraagi sõja. Johnsoni ja Fowleri mudelist ilmnes, et liialdatud enesekindlus annab võimalikest tagasilöökidest hoolimata indiviididele evolutsioonilisi eeliseid ning see iseloomujoon levib paljudes populatsioonides. Just sel põhjusel, väidavad autorid, on kohtame liialdatud enesekindlust tänaseski maailmas nii rohkesti. Vaata veel: Study: Self-delusion may be a winning survival strategy (PhysOrg)
