Lõuna-Aafrika fossiilid on ahvi ja inimese vahevorm
Toimetas Priit EnnetLõuna-Aafrika Vabariigist leitud ligi kahe miljoni aastased luufossiilid kuulusid olendile, kes tundub olevat üleminekuvorm nüüdisinimese otseste eellaste ja primitiivsemate ning rohkem ahvi-sarnaste olendite vahel. Kahes erakordselt terviklikus skeletis on mõned luud peaaegu samasugused kui tänapäeva inimestel, teised aga üsna šimpansi omade sarnased. Skeletid avastati Johannesburgi linna lähedalt Malapa koobastest juba 2008. aastal. Vahepeal on neid üksikasjalikult uuritud ning täna avaldab ajakiri Science nende kohta mitu põhjalikku teadusartiklit. Üks luustik kuulus täiskasvanud naissoost isendile, teine nooremale meessoost olendile. Mõlemad olid umbes 120 sentimeetrit pikad. Lee Berger Johannesburgis asuvast Witwatersrandi Ülikoolist panid neile nimeks Australopithecus sediba. Seega arvatakse nad australopiteekide hulka, kes elutsesid Aafrikas umbes neli kuni kaks miljonit aastat tagasi. Erinevalt šimpansidest ja teistest ahvidest käisid australopiteegid juba kahel jalal, kuid nende aju oli ikka veel suhteliselt väike. Ka Australopithecus sediba aju oli päris pisike, aga koljufossiili sünkrotronskaneeringul tuli välja, et aju orbitofrontaalpiirkond, mis asub otse silmade taga, erines neil kuju poolest teiste australopiteekide omast. Eriti tähelepanuväärselt küünib seal esile kühmuke, mis tänapäeva inimesel tegeleb keelelise mõtlemisega. Kas Australopithecus sedibad ka tõesti juba inimese kombel rääkida oskasid, on aga veel kahtlane, eriti niikaua, kuni ei ole veel lähemalt uuritud nende kaelaluid ja leitud sealt vihjeid hääleaparaadi ehitusele. Vaata veel: South African fossils halfway between ape and human (New Scientist)
