Miks me januneme loomingulisuse järele, kuid viskame loomingulised ideed prügikasti?
 Toimetas Astra Kallasmaa Kõige puhtamad inspiratsioonist kantud ideed on sünnihetkel sageli loogiku või praktiku karmist käest puutumata. Sellised valgustuslikult kirgastunud mõttesähvatused on ühtaegu nii oodatud kui ka kardetud. Pennsylvania ülikooli psühholoogid tunnistasid oma teadustöö tulemusi analüüsides, et kahjuks ei osata tihtipeale loomingulist ideed esitlevat töökaaslast vääriliselt hinnata.  "Kuidas on võimalik, et inimesed enda sõnul tahavad loomingulisust, kuid reaalsuses sageli hülgavad selle?"  püstitas uuringu autor Jack Goncalo küsimuse ja otsis vastust eksperimentidest, kuhu ta kaasas üle kahesaja vabatahtliku.  Eksperimentide tulemused näitasid  Loomingulised ideed on uudsed ja harjumatud, kuid uudsus võib valla päästa kõhklused ja kahklused ning tekitada nihelema paneva ebamugavustunde.   Inimesed viskavad uudsed ideed peast, eelistades pigem praktilisi lahendusi, mis on tuntud ja läbi proovitud.    Loomingulisi ettepanekuid toetavad objektiivsed põhjendused ei motiveeri inimesi piisavalt uudset ideed tunnustama.    Inimeste kalduvus loomingulisust maha teha on niivõrd vaevu hoomatav, et tihti inimesed isegi ei adu seda. Alateadlikud eelarvamused aga takistavad neid loomingulise idee ära tundmisel.  Näiteks reageerisid vabatahtlikud negatiivselt nanotehnoloogiaga täiustatud jooksujalatsitele. Jalatsid olid varustatud nanotehnoloogilise materjaliga, mis jahutas jalgu ja leevendas tekkinud ville. Vihjeid alateadlikule loomingulisuse vastasusele otsinud teadlased leidsid, et uudsed ideed kutsuvad inimestes esile eelarvamusliku reaktsiooni, mis seostuvad näiteks sõnadega okse, mürk ja piin. Seega vihjavad uurimuse tulemused sügavale irooniale: kui ühest küljest innustab ebakindlus otsima ja katsetama loomingulisi lähenemisi, siis teisest küljest vähendab see inimeste võimet loomingulisi ideid ära tunda. Loe veel: Why We Crave Creativity but Reject Creative Ideas (ScienceDaily)
