Maailma väikseim elektrimootor koosneb ühest molekulist
Toimetas Laur Kanger Tuftsi ülikooli keemikud on leiutanud maailma väikseima, ühest molekulist koosneva elektrimootori. Projekti edasine arendamine võimaldaks tuua uusi tuuli väga mitmetes valdkondades meditsiinist inseneriteadusteni ja viia ühtlasi mootori kallal töötanud teadlased Guinessi rekordite raamatusse.Maailma pisima elektrimootori läbimõõt on üks nanomeeter. Seni oli väikseim samalaadne seadeldis 200nanomeetrise läbimõõduga. Olgu siinkohal võrdluseks, et inimese juuksekarva läbimõõt on 60 000 nanomeetrit.  Seni on töötatud molekulaarmootorite loomise kallal mitmel pool. Need on olnud mootorid, mis saavad energiat valgusest või keemilistest reaktsioonidest. Tuftsi teadlased on esimesed, kes jõudsid elektirlise impulsi ajel töötava mootori demonstreerimiseni. Seejuures pole tekkinud liikumine juhuslik, vaid  on teatud tingimustes ka hästi kontrollitav.   Molekulaarmootori välja arendamiseks kasutati madalatemperatuurilist skanneerivat tunnelmikroskoopi (LT-STM). See aparaat kasutab molekulide visualiseerimiseks valguse asemel elektrone.  Mikroskoobi metallteraviku abil anti juhtivale vaskpinnale asetatud butüülmetüülsulfiidi molelkulile elektriline laeng. Väävli ja vase vahel tekkis sel pinnal side. Kummalgi pool tekkinud sidet paiknevad molekulis aga süsiniku aatomid nagu kaks ahelat, mille küljes omakorda on vesinikuaatomid. Ühele poole sidet jääb neli süsiniku aatomit ja teisele poole üks. Need ahelad hakkavadki voolu mõjul pöörlema.  Vastavalt sellele, kuidas molekuli temperatuuri muudeti, õnnestus mõjutada ka molekulis toimuvat pöörlemist. Mootori töö oli kõige paremini jälgitav väga madalal temperatuuril (-268 °C). Nii õnnestus teadlastel jälgida üksikasjalikult mootoris toimuvaid pöördeid ning saadud andmeid ka analüüsida.  Teadlased tõdevad, et kuigi sellisele mootorile oleks praktilisi rakenduskohti väga rikkalikult, tuleb siiski teha veel tööd temperatuuriga, mille juures mootor laitmatult töötab. Nimelt pöörleb mootor kõrgematel temperatuuridel oluliselt kiiremini, tehes oma töö jälgimise ja kontrollimise keerukaks.  Üks võimalik rakenduskoht nii tillukesele mootorile oleks näiteks meditsiinis kasutatavate tillukeste torukeste puhul, mida mööda peaks liikuma vedelik. Kui selliste torukeste seinad katta väikeste molekulaarmootoritega, oleks vedeliku liikumine palju parem. Tuftsi ülikooli keemikute uurimus avaldati ajakirjas Nature Nanotechnology. 
