Alkoholijoobes inimene märkab oma eksimusi, kuid ei hooli nendest
 Toimetas Kirsikka Kurg    Paljud inimesed on olnud tunnistajaks, kuidas muidu igati intelligentsed inimesed teevad alkoholijoobnuna piinlikke või lihtsalt rumalaid asju. USA teadlaste alkoholi mõju aju aktiivsusele uurivast teadustööst selgub, et vägijook nõrgendab aju signaali, mis teavitab inimesi vigadest nende tegevuses. Aju hoiatuse puudumine viibki enesekontrolli vähenemisele.    Kui inimene teeb vigu, suureneb käitumist jälgiva ajuosa aktiivsus. Teistele ajupiirkondadele saadetakse seeläbi signaal, et midagi läks valesti. Ka eelnevalt on teadlased näidanud, et alkohol nõrgendab seda hoiatussignaali. Vastupidiselt varasematele uurimustele väidavad Missouri ülikooli teadlased aga, et alkohol ei vähenda mitte inimeste teadlikkust tehtud vigade kohta, vaid muudab nad nende suhtes ükskõiksemaks.    Uurimuses osales 67 vabatahtlikku vanuses 21–35 eluaastat. Teadlased mõõtsid katsealuste aju aktiivsust keerulise arvutiülesande sooritamise ajal, milles inimesed tegid paratamatult mõne vea. Kolmandikule osalejatest anti enne harjutuse läbiviimist alkoholi juua, ülejäänud said kas alkoholivaba või nn platseebojoogi. Lisaks aju aktiivsuse mõõtmisele jälgisid teadlased veel vabatahtlike meeleolu muutusi, täpsust arvutiülesande täitmisel ja nende teadlikkust tehtud vigadest.    Tulemuste analüüs näitas, et aju “alarmsignaal” vastuseks sooritatud eksimusele oli tunduvalt vähem väljendunud grupis, kellele anti alkoholi tarbida. Kõige tugevam märguanne aju poolt tuli platseebogrupi inimestele.     Siiski selgus üllatuslikult, et alkoholi tarbinud vabatahtlikud oli sama teadlikud ülesandes sooritatud vigadest kui teiste gruppide liikmed. Viimane viitab sellele, et aju hoiatussignaal ei nõrgenenud sellepärast, et alkoholijoobes inimene ei pane tähele enda eksimusi. Nad lihtsalt ei hooli neist nii palju. Seda järeldust kinnitab tõsiasi, et pärast vea sooritamist võtsid kained vabatahtlikud hoo maha, et taastada enesekontroll. Alkoholi tarbinute grupi liikmed ei pidanud seda vajalikuks.    Teadlased leidsid veel, et aju signaali tugevus oli tihedalt seotud ka inimese meeleoluga ülesande sooritamise ajal. Seetõttu oli ka endisest natuke lõbusamate alkoholijoobes vabatahtlike aju märguanne nõrgem.     Professor Bruce Bartholowi sõnul on teatud olukordi, kus aju kontrolli nõrgendamine oleks vajalik. Näiteks ärevushäirega inimesed on äärmiselt tundlikud kõige suhtes, mis võib valesti minna. Siiski pole igapäevane alkoholimanustamine ärevushäire raviks mõeldav. Tavaliselt on tugev signaal ajust vajalik hea enesekontrolli saavutamiseks, mis aitab inimestel edasiste vigade tegemist vältida.    Vaata veel: Alcohol Dulls Brain 'Alarm' That Monitors Mistakes, Study Finds (Science Daily) 
