Väike täht särab ka metallide abita
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Astronoomid on leidnud äärmiselt vana, kuid peaagu nullilähedase metallilisusega tähe, mis viitab, et laialt levinuimad tähtede moodustumist kirjeldavad mudelid alahindavad gaasipilvede võimet kokku kukkuda ka kiiret jahtumist esile kutsuvate elementide nagu hapniku ja süsiniku puudumisel.   Varajane universum koosnes ainult Suure Paugu enda käigus tekkinud vesinikust, heeliumist ja suhteliselt haruldasest liitiumist. Raskemad elemendid said moodustada alles hiljem, esimeste tähtede elupäevade lõppemisel, kui need ekstreemsete tuumareaktsioonide käigus supernoovana plahvatasid. Esimesed tähtede põlvkonnade tähed olid seega äärmiselt suured, kuna kuumad gaasipilved said kokku kukkuda vaid piisava gravitatsiooni mõjul.   Kord juba tekkinuna suutsid raskemad elemendid gaasi tihedamini kokku suruda kui kergemad, misläbi said tähed olla juba väiksemad ning pikaealisemad. Lisaks arvatakse, et süsinik ning hapnik on madala massiga tähtede moodustumiseks hädavajalik, kuna viimased suudavad gaasipilvi märksa efektiivsemalt jahutada kui kõik ülejäänu. Gaasimolekulide võimalus liikuda ning keskmine nende poolt eritatav vastusurve gravitatsioonile seeläbi väheneb. „SDSS J102915+172927 uurides ei näinud me aga ei raskeid metalle ega süsinikku ning hapnikku,“ nentis Elisabetta Caffau.    „Niivõrd väikesed tähed saavad tekkida ka juhtudel, kui nende metlllilisus jääb Z=7x10E(-7) piiridesse,“ kinnitas ajakirjas Nature ilmunud uurimuse esimene autor ERR-le. Päikesest umbes 200  korda väiksema massiga tähekese metallilisus on Päikese omast umbes 40 000 korra väiksem. Samuti on selle liitiumi sisaldus umbes 40 korda väiksem, kui teooria seda ennustab. Seega pidi täht moodustuma kas juba gaasist, mida oli kuumutatud eelnevalt kahe miljoni kraadini või suutis tähe sisemuses toimuv ringlus seda kuumimasse tuumapiirkonda toimetada.   Tähe keemiline koostis pakub aga astronoomidele uut peavalu, kuna selle tekkimine ei kooskõlas enamike kasutuses olevate mudelitega. „No muidugi on teooriaid, mis ennustavad tähtede moodustumist ka väikese metallilisuse korral. Ent kuna senised vaatlusandmed näitasid midagi muud, pidime me nentima, et süsinikku ning hapnikku peab sellisel juhul mingi minimaalne kogus ikkagi olema,“ selgitas Caffau. Viimasel kümnendil avastatud äärmiselt kolme äärmiselt madala rauasisaldusega ning vanimate tähtede süsinikusisaldus oli nimelt suhteliselt kõrge.   Viimase mõjul hakkasid teoreetikud tuletama viise, kuidas varajases universumis oleks saanud ebaproportsionaalselt palju süsinikku võrreldes rauaga tekkida. Jõuti järeldusele, et selleks oleks vaja läinud supernoovasid, millede energia oli piisav väljutamaks oma sisemusest tekkinud süsinikku, ent mitte sellest askemaid elemente. Seega oleksid raskemad elemendid pigem klombina supernoova epitsentrisse koondunud. Nüüd peavad aga teoreetikud hakkama uuesti mõtlema, kuidas kõiki vaatlusi oma teooriatega klapitada.   Allikmaterjali selleks peaks leiduma piisavalt. Caffau ennustab, et Sloan'i Digitaalse Taevavaatluste käigus kogutud andmetes peaks leiduma veel vähemalt viis kuni viiskümmend nii vana tähte. Mida rohkem neid enamikest tähtedest tunduvalt kahvatumaid tähti avastatakse, seda suurem on võimalus, et suudetakse luua universaalne mudel.   Töörühma uuurimus ilmus 1. septembril ajakirjas Nature   
