Esimene pihukirves on arvatust 300 000 aastat vanem
Toimetas Laur KangerÄsja ajakirjas Nature ilmunud artiklis toovad Columbia ülikooli teadlased tõendeid selle kohta, et esimese pihukirve vormis Homo erectus 1,8 miljoni aasta eest Ida-Aafrikas. See on 300 000 aastat varem, kui seni arvatud. Ühtlasi tõstatab artikkel küsimusi, kust need varased inimesed ikkagi pärinesid ja kuidas nad jõudsid tööriistade meisterdamiseni, vahendab Physorg.com.  Homo erectuse ilmumisest on varasemaid tõendeid kahe miljoni aasta tagant. Nende leviala oli nii Aasias kui Aafrikas, kus nad tegutsesid kuni oma lõpuni 70 000 aasta eest. Mõned teadlased on arvamusel, et Homo erectusarenes välja just Ida-Aafrikas, kust pärinevad ka vanimad leitud kivistised. 1990ndail leiti aga sama vanu kivistisi Georgiast. See pani paljusid teadlasi arvama, et Homo erectusvõis pärineda sama hästi ka Aasiast.   1,8 miljoni aasta eest kasutas Homo erectus tänase Georgia aladel endiselt lihtsamaid tööriistu. Samas Keeniast Lääne-Turkanast ilmsiks tulnud leiud näitavad, et seal kasutati juba pihukirvest ja teisi selle aja kohta väga uudseid tööriistu. Antropoloogid on nimetanud neid Acheuli kultuuri tööriistadeks. KuiHomo erectuspärines Aafrikast, siis miks ei võtnud ta neid tööriistu endaga Aasiasse kaasa?   2007. aasta suvel läks rühm prantsuse ja USA teadlasi Keeniasse Turkana järve äärde, kust pärinevad varaseimad leiud inimese eellastest. Turkana järve läänekaldalt leidis antropoloog Richard Leakey Turkana poisi – teismelise Homo erectuse, kes elas umbes 1,5 miljoni aasta eest. See on senini kõige paremini säilinud Homo erectus,kes eales leitud.  Turkana poisi leiukohast ligi 10 kilomeetrit eemal Kokiseleist on leitud nii Acheuli kui Olduvai kultuuri tööriistu. Teadlasi huvitas tööriistade vanus. Seda püüti kindlaks määrata pinnasesetteid uurides. Üleujutustega kaldale settinud savi ja kivistunud pori säilitasid rauamaaki, mis näitas ära tol ajal Maal olnud magnetvälja suuna.   Teadlased analüüsisid maagi põhjal perioodilisi magnetvälja polaarsuse muutusi ja jõudsid nii arusaamiseni, et Kokiseleist pärit leiud on 1,76 miljonit aastat vanad. Nii on tegu vanima Acheuli kultuuri tööriistade leiukohaga kogu maailmas. Varasemad selle kultuuri tööriistad, mis on leitud Etioopiast, on olnud 1,4 miljoni aasta vanused. India leiud ulatuvad pooleteise miljoni ja miljoni aasta taha.  Arheoloogid pole küll leidnud veelHomo erectuseskeletti, kellel oleks pihukirves käes, kuid sellegi poolest ollakse veendunud, et just selle liigi esindajad olid nende tööriistade arendajad.   Pihukirves võimaldas oma teritatud servadega teha tõsisemat lõike- ja hakkimistööd kui näiteks Olduvai kultuurile iseloomulikud veerkivitööriistad. Selliste tööriistade valmistamine näitas, etHomo erectus oli osav ja oskas kuigi palju ette mõelda. See, et Kokiseleist leiti nii Acheuli kui Olduvai kultuuri tööriistu, võib aga tähendada, et Homo erectusega kõrvuti elas tema mõneti primitiivsem sugulane Homo habilis. Homo erectus levitas aga Acheuli tehnoloogiat miljoni aasta eest kuni Vahemereni. Ühe hüpoteesina on teadlased arutlenud, kas on võimalik, et Homo erectus rändas Ida-Aafrikast Georgiasse, kuid unustas teel mingil põhjusel Acheuli tehnoloogia kasutamise.  Mõningast selgust võib probleemi lahendamisel tuua teadlaste sõnul iidsete kliimaolude parem tundma õppimine. See selgitab nii mõndagi näiteks sellegi kohta, kuidas ja miks varase inimese bioloogia ja käitumine muutus.
