Korallid võivad anda tableti päikesepõletuse vastu
  Toimetas Laur Kanger  Tänavune suvi üllatas erakordselt kurja UV-kiirgusega. Sellest säästsid mitmesugused kaitsekreemid. Londoni Kings College'i teadlased uurisid koos USA ja Austraalia kolleegidega koralle ja on nüüd jõudnud lähedale võimalusele süüa nahka UV-kiirguse eest kaitsvat ainet tulevikus tabletina, vahendab Physorg.com.   Korallid elavad isemoodi sümbioosis nende kudedes pesitsevate vetikatega. Vetikates toimuva fotosünteesi saadused on toiduks korallidele ning korallide elutegevusjäägid omakorda vetikatele. Et selline sümbioos saaks toimida, peavad korallid elama madalas vees, kus on fotosünteesiks piisavalt valgust. Samas varitseb aga oht saada päikesest põletatud.    Kaitseks põletuse eest toodab korall ainet, mis teda hoiaks. Nüüd on teadlased jõudmas jälile sellele seni tundmata olnud biokeemilisele ja geneetilisele protsessile, mis korallis UV-kaitset pakkuvat ainet toodab. Nimelt toodab päikesekaitseks vajaliku aine komponente vetikas, andes need edasi korallile, kes moodustab neist UV-kaitse nii endale kui vetikale. Iseäranis huvitav on aga tõsiasi, et päikesepõletuse eest on kaitstud ka kalad, kes korallidest toituvad.   Teadlased püüavad nüüd korallides ja vetikates toimuvat UV-kaiste tootmisprotsessi laboris kunstlikult läbi viia. Lootust on, et paari aasta jooksul saaks sel moel valminud kaitseainet juba ka testida. Uurimuse üks tulemusi võiks olla näiteks tablett, mida süües saaks ka inimene UV-kaitse.   Palju laiaulatuslikum eesmärk on Kings College'i teadlaste sõnul uurida, kas seda biokeemilist protsessi kasutades oleks võimalik luua näiteks põllumajanduskultuure, mis suudaksid troopilist päikesekiirgust taluda. See võimaldaks tuua olulist kergendust näljahädas vaevlevale Kolmandale Maailmale.  Korallid on mereloomade oluline toidulaud   Suurel Vallrahul korallide UV-kaitse mehhanismide uurmise kõrval on teadlastel vaatluse all ka koralle ähvardava pleekimise põhjused. Korallide pleekimine on haigus, mida põhjustab liiga soe merevesi. Selle tagajärjel heidavad korallid maha enda kudedes elutsevad vetikad ja kaotavad seega eluks vajaliku fotosünteesiva partneri ja surevad.   Pleekimine tekib, kui veetemperatuur on pikemat aega 2-3 kraadi kõrgem kui näiteks suvel keskmiselt. Kui temperatuuritõus on lühiajaline, suudavad korallid vetikasümbioosi taastada. Pikema kuumaperioodi järel aga mitte.    Suurelt Vallrahult kogutud proovide põhjal püüavad teadlased kindlaks teha keskmisest soojemas vees päikesevalguse käes haigestuvates korallides toimuvaid geneetilisi ja biokeemilisi muutusi. Uuringust oodatakse põhjapanevaid tulemusi, mis aitaks soojenevates kliimatingimustes koralle tõhusamalt kaitsta. 
