7 lihtsat moodust, kuidas mälu paremaks muuta
 Toimetas Astra Kallasmaa  Peaaegu iga päev avaldatatakse kusagil maailma nurgas mõni aju tööd selgitav teadusartikkel. Näib, et nii palju on juba teada, kuid mida rohkem me teada saame, seda enam mõistame, et uurida ja õppida on veel palju. Kuidas teha nii, et kõik see, mida väga tahaks meelde jätta, ka ilusasti meelde jääks ja teinekord ka uuesti meelde tuleks? Väike kokkuvõte viimati avaldatud mälu-uuringuist võiks ehk aidata häid nippe meelde tuletada.        Lisa infole vürtsi!  Kõige kergemini jäävad meelde värvikad ja isemoodi asjad. Mõtted või juhtumid, mis haaravad emotsionaalselt või on tähenduslikult olulised jäävad ilma pingutuseta meelde pikaks ajaks. Mälu ei ole miski hall tolmune kolikamber. Nii soovitavadki parimad mäluasjatundjad kõige esimese asjana: naudi, fantaseeri ja pane oma kujutlusvõime tööle! Sageli me unustame just selle pärast, et meelde jätmiseks vajalik info on igav. Ometi on igaühe võimuses mälu huvides vajalikku infot pisut vürtsitada. Soovides näiteks meelde jätta inimese nime Mari Vares, siis tasub endamisi kujutleda, kuidas uus tuttav Mari hoiab käes kollast varest, kelle suus on sinised marjad. See vares võiks ju ka veel naeratada ja tänada Mari nende heade marjade eest.        Kvaliteetne uni on oluline!       Sel ajal, kui meie magame, pole aju tööpäev veel lõppenud. Magamise ajal salvestuvad kõige olulisemad mälestused pikaajalisesmälus. Kuid püsivate mälujälgede moodustamise puhul on lisaks une pikkusele oluline ka selle järjepidevus. Unehäiretega võivad kaasneda ka mäluhäired ning õpiraskused.        Tee sporti ja jälgi kaalu!       Kõik, mis teeb head su kehale, teeb head ka su ajule. Mitmed teadusartiklid viitavad, et liikumine aitab kaasa ajus uute seoste moodustumisele. Paaril päeval nädalas jooksmine aitab ajus mäluga seotud piirkondades tuhandete uute ajurakkude tekkele kaasa. Mõõdukas füüsiline aktiivsus suurendab ka vanemaealistel inimestel aju hipokampuse mõõtmeid, tuues kaasa ruumilise mälu paranemise. Lisaks näitavad uringutulemused, et kaalu kaotus parandab keskendumisvõimet ja üldist kognitiivset seisu. Tüsedus on Alzheimeri tõve ja insuldi riskiteguriks, see seostub mälu- ja kontsentreerumisprobleemidega. Sportida on aga kõige kasulikum värskes õhus keset loodust, sest saastatud õhk kahjustab aju, vähendades õppimisvõimet ning halvendades mälu.         Õpi võõrkeeli!       Luksemburgi teadlaste hinnangul avaldab enam kui kahe keele rääkimine inimeste ajule ja mäule kaitsvat toimet.        Hoolitse oma hammaste eest!       Hammaste kaoni viivad igemete infektsioonid võivad eraldada põletikulisi aineid, mis omakorda suurendavad ajupõletikke. Need põhjustavad neuronaalset surma ja kiirendavad mälukaotust. Hamba ümber olevate sensoorsete retseptorite kadu on seega seotud mõnede kärbuvate neuronitega. Tekkida võib nõiaring, kus ajus olevate ühenduste kadu põhjustab hammaste suuremat väljalangemist ja see omakorda kognitiivse seisundi halvenemist.        Võta halvast parim!       Võiks eeldada, et millegi kohutava nägemine kustutab mälust kõik selle, mida vahetult enne õpiti. Psühholoogid väidavad aga vastupidist – negatiivsed emotsioonid hoopis soodustavad õppimist. Saint Louis´ Washingtoni ülikooli teadlaste uurimus näitab, et õõvastavate piltide nägemine pärast eksamit aitab teadmiste kontrollil küsitut meeles pidada.  Suhtle! Mitmed uurimistööd on näidanud, et sotsiaalselt aktiivsed eakad on edukamad ka oma mälufunksioonide säilitamises. Kuna mälu on suuresti seotud keelega ja keele aktiivne kasutamine hoiab ka aju virge, siis igapäevane suhtlemine rikastab emotsionaalselt ja hoiab mälu vormis. 
