Töiste veebisurfiminutite kasulikkusest
 Kas teie olete tööl oma doosi veebisurfamist  juba kätte saanud? Väidetavalt mõjub internetis surfamine positiivselt produktiivsusele. Sellise tulemuseni jõudsid aasta eest Austraalias  Melbourne'i Ülikooli teadlased, kes analüüsisid 300  töötaja töist tegevust. Teadlased avastasid midagi, mida enamus juba  niigi teab – et kolmveerand töötajatest surfab töö ajal internetis  oma meele lahutamiseks. Mida aga enamik ilmselt ei tea, on see, et mõistlik  kogus mittetöist veebisurfi suurendas seda harrastanud töötajate  tootlikkust peaaegu kümnendiku võrra. Mõistlik kogus on defineeritud  kui määr, mis ei ületa 20% tööajast.  Mitmed ettevõtted panustavad ressurssi  töötajate mittetöisest veebikasutusest isoleerimiseks. Kuigi neid  motiveerib lootus saada töötaja käest sel moel rohkem villa, paistab  selline hoiak uute tõendite valguses kontraproduktiivne. Põhjenduseks  pakuvad teadlased vajaduse regulaarselt keskendumiselt ümber lülituda.  Põhimõte sarnaneb spordiklubis treenija olukorrale, sest ainult ühe  harjutusega ühel treeningvahendil tegutsedes saabub peagi väsimus  ja tülpimus. Kiire sulpsatus kübermerre aitab vaimu ja tähelepanu  revitaliseerida, rääkimata saadud heameelest.  Samas peab heameele suhtes olema ettevaatlik,  sest väidetavalt esineb igal seitsmendal Austraalia netikasutajal rohkem  või vähem internetisõltuvuse sümptomeid. Nemad ei pea pause, mille  ajal võiks näiteks süüa või siis tööd teha, ning katkestused  põhjustavad neis ärritust ja raevu. Taolistele inimestele mõjuksid  tööaega sattuvad netipausid hukatuslikult.  Keda austraallaste uuring eriti ei  veena, neile olgu kõrvale toodud värske samateemaline uuring Singapuri  Ülikoolist, mille olulisust tähistab kas või asjaolu, et uudist vahendab  majandusleht The  Wall Street Journal. See  uurimisrühm kasutas surfamis-efekti tuvastamiseks eksperimenti, milles  uuritavad pidid tekstimassiivis paarikümne-minutilise sessiooni ajal  märkima ära e-tähti. Seejärel lubati ühel grupil 10 minutit  veebis surfata, teisel rühmal lubati muul moel meelt lahutada, välja arvatud  arvutiga küberruumi sisenemine, ja kolmas rühm pidi teiste lullitamise  ajal tegema mõnda muud töist tegevust. Seejärel jätkus e-tähtede  otsimine veel 10 minutit.  Selgus, et veebis surfajad olid teistest  produktiivsemad e-tähtede otsijad ja nad kurtsid vähem mentaalse  väsimuse üle. Püüdes vastata küsimusele, miks ikkagi pakub veebikülastus  töövõimele rohkem abi kui meelelahutus või teine töö, pakuvad  Singapuri uurijad vastuseks, et veebis saab inimene tavaliselt valida  endale meeldiva keskkonna. Kõik muud tegevused on sellega võrreldes  rohkem piiratud ega paku samal määral töövõime taastamiseks vajalikku heameelt.  Vahest peakski tööandjad mõtlema  kohustuslikele ja regulaarsetele surfiminutitele, mille abil saaks ettevõtte  kassavoogu turgutada. Vahest veelgi tõenäolisemaks on aga tööandja  pakutavad meditatsioonipausid, sest viimasel ajal on hakatud meditatsiooni   kasulikkusest rääkima ka neuroloogide ringkondades. Väidetavalt aitab meditatsioon kaasaegsel bürootöötajal  parandada tähelepanu, tõsta tuju ja avardada isegi nägemisvälja.  Tõenäoliselt on meditatsioon isegi veebisurfamise pausist tõhusam  töövõime taastaja, sest info rohkus kulutab inimese tähelepanu.  See kehtib ka veebist sadaava info kohta.   Mida koormatum on tähelepanu, seda  rohkem peame keskendumise nimel pingutama. See aga viib hiiliva väsimuse  saabumiseni, koos tööks vajaliku mõistuse kadumisega. Samas kinnitab  hiljutine uuring, et paarkümmend minutit päevas mediteerimist  mitte millelegi mõteldes arendab kaheksa nädalaga aju mälumehhanismidega  tegelevat osa. Ärge siis laske mõistusel ise kaduda, vaid tehke seda  omaalgatuslikult ja regulaarselt. Kui te nii julge veel pole, surfake  nüüd puhkuseks paarkümmend minutit veebis.
