Briti arheoloog: rotid polnud musta surma levikul peasüüdlased
Toimetas Laur KangerBriti arheoloog Barney Sloane vabastab oma viimases uurimuses rotisoo tohutust süükoormast, mille inimkond neile loomakestele on pannud. Nimelt leiab Sloane, et 14. sajandil pool Euroopa elanikkonnast tapnud musta surma levitamises ei saa süüdistada rotte ja kirpe. Kõige tõenäolisemalt levis haigus siiski otse inimeselt inimesele, vahendab The Guardian.  Sloane'i sõnul ei saa rotte katku levikus süüdistada, sest haigus levis nii kiiresti, et rottide ja kirpude vahendusel polnuks see võimalik. Samuti peaks leiduma kuskil veekogude kallastel siis ka kuhjade viisi surnud rotte, kuid  sellist tõendit pole.  Sloane'i sõnul võib olla küll kindel, et 1348.-49. aastal Londonit tabanud epideemia oli kindlasti must surm, kuid pole siiski lõpuni kindel, kas tegu oli ikkagi muhkkatkuga. Haiguse levik oli tema hinnangul märkimisväärselt kiirem ja tagajärjed süngemad, kui seni arvatud. Nii näiteks on varem räägitud, et katku ajal hukkus pool Londoni elanikkonnast. Sloane'i hinnangul võis aga teise ilma rännata kuni kaks kolmandikku linlastest.  Sloane töötas läbi väljakaevamiste toimikuid, kirikuraamatuid ja kohtutoimikuid. Ilmnes, et katku kõrgaegadel oli tehtud ühe nädala jooksul testamente sama palju, kui muidu terve aasta jooksul. Tema hinnangul võisid inimesed, kes elasid Aldersgate'i surnuaia lähedal, näha epideemia kõrgajal katkuhaigete surnukehi oma akendest mööda kantavat iga viie minuti tagant.  Katkuhaigete surnuaedadel tehtud väljakaevamised on näidanud, et vaatamata tohutule surnute hulgale, olid kadunukesed maetud siiski ülima hoolikusega: kenasti ühes reas, pead läänesuunas. Seejuures oli kirstudes tehtud matuseid oluliselt rohkem kui keskaegsetel surnuaedadel tavaliselt. Ilmselt oli põhjuseks hirm nakkuse ees.  Haiguse leviku hoogustumises ei saa Sloane'i sõnul süüdistada ka kirpe, sest inimeste suremus kasvas kiiresti ka kärekülmal talvel, mida kirbud poleks üle elanud. Ka on 14. sajandist pärit objektidel tehtud väljakaevamistel leitud väga vähe rottide skelette. Eriti Thamesi kallastel, kuhu kuhjati toona kogu linna prügi ja kuhu oleks pidanud rotte kogunema hordide kaupa. Samuti on sealne pinnas ideaalne, et nende skeletid säiliks tänase päevani. Ometi on rotte leitud sealtki väga vähe.  Sloane kavandab oma uurimuse jätkuks väljakaevamisi Charterhouse'i väljakul, mille alla on maetud 14. sajandist pärit Aldersgate'i surnuaed. Sinna on tema hinnangul  maetud umbes 20 000 katkuohvrit.
