Iseloom mängib loomariigis partnerivalikul suuremat rolli, kui seni arvatud
  Toimetas Laur Kanger Linnuperedes ei pruugi käia partneri valik puhtalt selle alusel, kellel on kõvem hääl või kaunim sulestik. Briti teadlaste uuring näitab, et sebra-amadiinide seiklushimulised emaslinnud otsivad endale samasuguse iseloomuga kaasasid, jättes kõrvale välise ilu või lauluoskuse. See on esimene sellelaadne uuring, mis näitab, et loomariigis võivad partnerivalikul rolli mängida ka iseloomuomadused, vahendab Physorg.com.  Exeteri ülikooli teadlased võtsid vaatluse alla umbes 150 sebra-amadiini. Emas- ja isaslindudega tehti eraldi käitumisteste, et selgitada välja nende iseloomuomadused. Erilist tähelepanu pöörati käitumisjoontele, mis näitasid lindude valmidust avastada ümbruskonda ja uurida uusi asju. Seejärel jälgis iga emaslind paari isaslindu, kes ekslesid kummalistes käikudes, millest üks nõudis avastamisel suuremat ettevõtlikkust kui teine. Järgmises etapis pandi emaslind jälgimisel olnud isastega kokku ja vaadati, kummaga neist eelistab preili rohkem aega veeta.  Ilmnes, et emaslinnud, kes olid ise uljalt valmis uut ümbruskonda uurima, veetsid meelsasti aega samavõrd uudishimulike ja enesekindlate isaslindudega. Seda hoolimata linnu kehasuurusest, -ilust või noka värvusest. Vähem uudishimulikud emaslinnud ei näidanud aga poolehoidu kummagi isaslinnu suhtes. Uuringut juhtinud Sasha Dalli sõnul on see esimene tõend selle kohta, et partnerid otsivad sarnaseid iseloomujooni. Seda on peetud loomulikuks inimeste puhul, kuid tuleb välja, et see on tähtis teistelegi liikidele.  Varasemad uuringud on näidanud mitme liigi puhul seost partnerite iseloomude ja järglaste saamise edukuse vahel. Wiebke Schuett Royal Veterinary College'ist ütles, et kõige rohkem võidavad sellest uudishimulikud emaslinnud. Nimelt on varasemad uuringud näidanud, et sebra-amadiinide paarid, kus on nii emas- kui isaslinnud ühtviisi uudishimulikud ja julged, kasvatavad oma järglasi paremates tingimustes, kui need paarid, kus seiklushimuline emaslind pole endale samasugust partnerit leidnud. Samuti jäävad poegade kasvutingimused kehvemaks, kui kumbki vanematest pole kuigi uudishimulik. Samasugused seaduspärasused on silma torganud teistegi linnuliikide ja ka mõne kalaliigi puhul. See oli aga esimene uuring, millest selgus, et partneri valikul mängib rolli mõlema isendi iseloom. 
