Hapnikupuudus paneb röövikud kesta vahetama
  Toimetas Laur Kanger Igale loomaliigile on omane kasvada teatud mõõtmeteni, misjärel kasv peatub. Teadlasi on ammu paelunud küsimus, kuidas neid mõõtmeid tajutakse ning reguleeritakse. Röövikute kestumise lähem uurimine tõi ühe võimaliku kasvu pidurdava põhjusena välja kudede hapnikupuuduse, vahendab Proceedings of the National Academy of Sciences.  Röövik kestub keskmiselt neli kuni viis korda enne, kui alustab nukkumist, et saada kas liblikaks või koiks. Varasemalt oli teada, et näiteks tubakasuru röövik alustab kestumist siis, kui on saavutanud kriitilise kaalutaseme. Määravaks piiriks on 4,8 korda suurem kehamass, võrreldes viimase kestumise järel saavutatuga. Seni oli aga teadmata, kuidas röövikud aru saavad, et nüüd on just selline mass saavutatud.  Teadmatusest võitu saamiseks otsustati mõõta tõukude hingamiselundeid. Selgus, et röövikute trahheed on pärast iga kestumist uue, kuid muutumatu suurusega. Selle tagajärjel hakkab röövik teatud mõõtudesse kasvades lihtsalt lämbuma. Ainus viis edasi kasvada on kestuda ja vana trahheetorustik uue  vastu vahetada.  Selleks, et teha kindlaks hapniku mõju rööviku keha suurusele, pandi nad õhukindlatesse karpidesse, kuhu pumbati sisse erineva hapnikusisaldusega õhku. Väga hapnikuvaeses keskkonnas hakkasid röövikud nukkuma juba ammu enne varem määravaks olnud kehakaalu. Teadlased järeldasid sellest, et putukad ja röövikud kestuvad järgmisesse arenguetappi jõudmiseks seepärast, et olla kindlad, et keha võime kudesid hapnikuga varustada katab kõigi kudede vajadused.  See on esimene kord, kui teadlastel on õnnestunud kindlaks teha oluline asjaolu, mis reguleerib looma keha suurust teatud arenguetappide jooksul. Ühtlasi näitab see, kuidas hapnikul on putukate organismi suuruse ja arengu juures määrav roll. 
