Euroopas uut lennukaost põhjustavat vulkaanipurset annab oodata
Toimetas Laur KangerVulkaanipursete tagajärjel õhku paiskunud ja siis maha langenud tuhasetete ja prahi uuringud näitavad, et järgmist nii ulatuslikku tuhapilve, kui 2010. aastal Islandi Eyjafjallajökulli vulkaanipurskest tekkis, on Euroopas oodata keskmiselt 56 aasta pärast. Teadlased jõudsid sellele arusaamisele, olles uurinud viimase 7000 aasta jooksul turbarabades ja järvesetetes talletunud mikroskoopilisi settekihte Suurbritannias, Skandinaavias, Iirimaal, Saksamaal ja Fääri saartel, vahendab BBC.  Tänavu kevadel Islandil toimunud järjekordne vulkaanipurse tekitas kohati hirmu, et sellest saabki nüüd sage ja igapäevane nähtus. Tegelikult nii see siiski pole. Analüüsist ilmnes, et viimase 1000 aasta vältel on langenud tuhakiht Põhja-Euroopasse keskmiselt iga 56 aasta järel.   7000aastase perioodi jooksul kogunenud setetest leiti Skandinaaviast 38 vulkaanilise tuha kihti, Iirimaalt 33, Suurbritanniast 14 ja Saksamaalt 11. Lõunapool on kihtide arv väiksem seepärast, et tõenäoliselt on suurem osa tuhast pärit Islandi vulkaanidest.  Keemilised analüüsid näitavad, et kolmandik tuhakihtidest pärineb Islandi Hekla vulkaanist. Üle Atlandi puhuvad läänetuuled, kannavad tuha ka teistesse Skandinaaviamaadesse. Euroopa kohal laiuvad kõrgrõhkkonnad panevad aga üle Atlandi puhuma põhjatuule. See toob tuhka ka lõunapoole näiteks Suurbritanniasse ja Iirimaale.  Seejuures ei saa mitte kõigist vulkaanipursetest kaugele rändavaid tuhapilvi. Nii on Islandi vulkaanipursked palju sagedasemad, kui mujal Euroopas leiduvad tuhasettekihid seda arvata lubaks.   Teadlased on püüdnud välja selgitada sedagi, kas vulkaanipursetest õhku paiskunud tuhal võis vanasti olla Vana Maailma inimeste elukorraldusele sama ulatuslikku mõju, nagu oli mullusest tuhapilvest tingitud lennukeelul. Seni pole aga vähemalt Iirimaa näitel mingisuguseid märkimisväärseid seoseid ilmsiks tulnud. Uuring avaldati ajakirjas Geology.
