Taimede ja seente turumajandus põhineb võrdsusel
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Ajakirjas Science ilmunud uurimuse kohaselt on nii taimedel, kui ka seentel evolutsiooni käigus välja arenenud kontrollmehhanismid, mis kindlustavad, et taimejuurte ning seeneniidistiku vahel  aset leidev süsiniku ja mineraalainete vahetus on kasulik mõlemale osapoolele takistades seega petturlust.   Arbuskulaar mükoriisa ehk taimede ja seente vaheline sümbiooslik suhe on äärmiselt laialt levinud. Erinevate hinnangute kohaselt on selle omaks võtnud ligikaudu 80% maailma taimedest. Seened on taimedega kasvuks hädavajalikke aineid vahetanud juba üle 470 miljoni aasta, mil need esimest korda maismaa asustasid. Iidsel turumajandusel aastate jooksul välja arenenud ka väga kindlad reeglid.   Mõlemad teineteise arengut soosiva liidu liikmed võiksid muidu hakata oma vastaspoolt enda kasvu kiirendamiseks petma. Taimejuurtega põimunud seened lõpetaksid taime maapinnast eraldatud fosfori ja lämmastikuga varustamise, mil taimed ei edastaks enam seentele suhkruid ning teisi süsivesinikke. Uue uurimuse kohaselt ei ole aga petturlusel sümbioosis helget tulevikku. Nii taimed, kui ka seened suudavad täpselt eristada, millised nendega seotud indiviiditest toite -ning mineraalainete vahetuses petavad ning saavad seega nendega toimuva vahetuse vajaduse korral lõpetada.    Toby Kiers'i juhitud töörühm tõestas kontrollmehhanismide olemasolu ristikheina ning Glomus'e perekonda kuuluvate seente abil. Ristikhein pandi kasvama kergelt radioaktiivset süsinik-13 isotoopi sisaldavas kasvukesk- konnas. Seega oli võimalik süsiniku teekonda pärast selle fotosünteesiks kasutamist taimes väga täpselt jälgida. Töörühm leidis, et ristikhein saadab rohkem süsinikust G. Intraradices seeneliigile, kes on ka loomult altim taimega fosforit ja lämmastikku jagama. Seevastu isekamad liigid nagu G. Custos ja G. Aggregatum pälvisid vähem toitaineid.   Ristikhein suutis isegi sama liigisiseselt eristada, milline temaga seotud indiviididest annab taimele vähem mineraalaineid ning lämmastikku. Kiers kasvatas selle tõestamiseks ühte seenekultuuridest fosforirikkal pinnasel, mil teine oli sunnitud leppima vaesema kasvukeskkonnaga. Ristikhein eelistas kindlalt seenekultuuri, kes oli suuteline toiteainete eest taimele ka võrdsel määral fosforit andma. Seevastu süsivesinike liikumine fosforivaesema seenekultuuri poole oli takistatud.     Ent ohjad ei ole ainult taime käes. Teises eksperimendis ühendati seenejuurestik kahe erineva ristikheina taimega. Üks taimedest kasvas süsinikurikkamal pinnasel, teine pidi aga leppima tunduvalt vaesema pinnasega. Seene poolt maapinnast eraldatava fosfori liikumise jälgimisel selgus, et seen suunas suurema osa sellest taime suunas, kes suutis vastavalt suuremal määral sellele süsivesinikke vastu anda.   Bioloogilise kaubandusliidu pikaajaline võrdsusel põhinev suhe viitab, et hoolimata darvinismi põhialustest võib ka sümbioos olla evolutsiooniliselt stabiilne. Sellest hoolimata rajaneb enamikel juhtudel selline toite -ning mineraalainete vahetus siiski ühe osapoole domineerimisel. Nii peavad näiteks mõned bakterid kord mõne taime juurele jõudes leppima ükskõik millega, mida taim neile suvatseb anda. Bakteritel ei ole valikut – viimastel ei ole võimalust uusi ausamaid partnereid valida.   Töörühma uurimus ilmus 12. augustil ajakirjas Science. 
