Somaalia põua tekitas La Niña
Toimetas Jaan-Juhan OidermaaRahvusvaheline teadlasterühm on Kilimanjaro mäe jalamil asuva Challa järve setteid uurides leidnud kinnitust, et Ida-Aafrika kliimat mõjutab tugevasti Vaikse Ookeani lõunaosa ENSO tsükkel, mis toob La Niña perioodil Aafrikasse põua, mil El Niño põhjustab keskmisest suuremaid üleujutusi.Viimastel nädalatel üha rängemaks muutuv Somaalia näljahäda on vaieldamatult üks lähiaja suuremaid humanitaarkatastroofe. Lisaks pikaajalisele poliitilisele ebastabiilsusele on tabanud riiki viimase 60 aasta laiaulatuslikeim põud. Klimatoloogid nägid ohumärke juba eelmisel aastal, kui Vaikse Ookeani La Niña periood erakordselt tugevaks osutus.Harilikult dikteerib piirkonna ilmastikku tugevaid sadusid esile kutsuv troopiline konvergentsi tsoon (ITCZ). Ekvaatori lähedased riigid nagu Etioopia, Kenya ja Somaalia asuvad kergesti haavataval klimaatilisel lahkmealal, kus põhja- poolkera kirdepassaat kohtub lõunapoolkera kagupassaadiga. Sadude vöönd liigub sõltuvalt aastaajast ning asub alati seal, kus Päikese mõjul on maapind kõige rohkem soojenenud. Tsükliga kohastunud talunikud ei osanud aga vaatamata 2010. juunis antud hoiatustele ette näha, et habrast perioodilist liikumist võib mõjutada Maa vastasküljel toimuv.Ajakirjas Science ilmunud uue uurimuse kohaselt ei ole see esimene kord, mil selline stsenaarium aset leidnud on. Christian Wolffi töörühm võttis vaatluse alla Kenyas asuva Challa järvemuda. La Niña perioodi ajal on sajud harvemad ning tuuled tugevamad. Viimased suurendavad vees lahustunud toiteainete hulka, mis põhjustab vetikate laiaulatuslikumat vohamist ja õitsemist. La Niña perioodil ladestunud settekihid on seega paksemad kui El Niño hoo- aegadel. Järve 20-meetri paksune setetekiht võimaldab uurida kuni 25 000 aastat tagasi valitsenud kliimatingimusi.Töörühm uuris esmalt viimase 300 aasta ning 18-21 000 aasta tagust kliimaajalugu. Sel viisil kogutud andmete kõrvutamine viimase saja aasta jooksul mõõdetud Vaikse Ookeani temperatuuridega andis aluse tugeva korrelatsiooni loomiseks ka rohkem kui saja aasta taguse perioodiga. Põua -ning märjemate perioodide aset leidmist saab seega uurida kuni viimase jääajani. ENSO poolt tekitatav muster on seejuures nähtav isegi ajavahemikul, mil maailm oli umbes viie kraadi võrra jahedam kui praegu.Täpsem analüüs näitas, et viimase 3000 aasta jooksul on piirkonna kliima muutunud järjest soojemaks ning ekstreemumite rikkamaks. Kogutud andmete põhjal tuletatud kliimatrendide kohaselt on regioon aja jooksul intensiivsete sajuperioodide läbi järjest niiskemaks muutunud. Viimane on kooskõlas ka Rahvusvahelise Kliimapaneeli poolt 2007. aastal antud hinnanguga, mis viitab, et järskude ning prognoosimatute sadude aset leidmise tõenäosus on Ida-Aafrikas tervikuna kasvamas.Sellest vaatamata näitab tehtud analüüs, et ka põuaperioodide üldine pikkus on tõusuteel. Viimane peaks maailmale meenutama, et piirkonnas sellel aastal valitsev põud ei ole rängim, mis ajaloo jooksul seal aset leidnud on. Kohalike ilmamustrite muutuste ette prognoosimine muutub aga hooajaliselt järjest raskemaks.Töörühma uurimus ilmus 5. augustil ajakirjas Science.
