Marsil leiti järjekordseid vihjeid vee olemasolust
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa NASA teadlased on Marsi Luuretehiskaaslase (MRO) poolt tehtud fotode analüüsil leidnud planeedi lõunapoolkera teatud piirkondade nõlvadel reeglina ainult suvekuudel ilmnevaid tumedaid triipe, mis võib viidata, et maapinnal või selle all voolab vedelas olekus soolane vesi.    Teadlased on juba pikka aega olnud veendunud, et Marsi minevik oli äärmiselt vesine. Seda võisid katta isegi laiaulatuslikud ookeanid. Viimastel aastatel on küll avastatud planeedipinna all pooluste lähedal jääd. Samuti ka märke geoloogilises mõttes alles hiljuti moodustunud kanjonitest ning teistest pinnavormidest, mis näivad olevat moodustunud voolava vee tagajärjel, ent nende kujunemist saab seletada ka muudel viisidel. Seega on vedela vee olemasolu endiselt küsimärgi all.   Nüüd on NASA teadlased leidnud pärast Arizona ülikooli tudengi Lujendra Ohja koostatud algoritmi rakendamist MRO poolt Marsi pinnast tehtud fotodelt veel ühe märgi, mis võib viidata hiljutisele veevoolule. Koostatud programmi ülesandeks oli otsida Marsil pinnal toimuvaid vaevumärgatavaid muutusi. Viimase rakendamisel ilmnes, et kevadel ning suvel tekivad mõningatel nõlvakutel tumedad sõrmelaadsed struktuurid. Keskmiselt sadade meetrite pikkused ning 0,5-2,5 meetri laiused moodustised on tunduvalt kitsamad, kui teised seni avastatud pinnavormid.   Samas näitab kogutud pildimaterjal, et triibud kaovad Marsi talveperioodiks, kui pinnatemperatuur uuesti langema hakkab. Parima selgituse kohaselt põhjustab struktuuride ilmnemist soolase vee vool, mille külmumistemperatuur on madalam kui magevee oma. Maapind ei muutu aga tumedamaks materjali märgumise tõttu, vaid vesi hakkab liiva ning teisi väiksemaid osakesi suuruse ning teiste omaduste alusel ümber paigutama. Teoorial on veel vaid üks kitsaskoht – pole selge, mis mehhanism põhjustab talvel taas maapinna heledamaks muutumist.   Teadlased loodavad sellele aga laborieksperimentide käigus rahuldava selgituse leida. Hoolimata sellest, et MRO teine spektrograafi ülesandeid täitev kaamera ei täheldanud nimetatud piirkondades mingeid vee jälgi, on pakutud seletus teiste hulgas ikkagi kõige elujõulisem. Piirkonna temperatuur on liiga soe, et hooajalisi muutusi võiks põhjustada külmunud süsihappegaasi aurustumine nagu mitmetes teistes Marsi piirkondades. Magevee sulamine nõuaks aga rohkem geotermaalset energiat, kui Marsi pinnale seda jagub.  Soolvee põhjustatud muutustele lisab kindlust ka veel Marsi soolaladestuste rohkus. Soolvee olemasolu annaks omakorda uusi juhiseid ka astrobioloogidele, kes maavälise elu võimalikkust uurivad. Kuigi töörühm ise jääb aspekti suhtes kidakeelseks, mainivad nad siiski, et veesoolasus oleks ligikaudu võrdne mõningate maailmamere piirkondadega. See omakorda tähendab, et mikroobid oleksid võimelised sellistes tingimustes ellu jääma.     Töörühma uurimus ilmus 5. augustil ajakirjas Science. 
