Segue-1 pälvis universumi tumedaima galaktika tiitli
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Astronoomide töörühm on Hawaiil asuvat Keck II teleskoopi kasutades kindlaks teinud, et mõni aasta tagasi Linnutee servalt avastatud umbes tuhandest tähest koosneval kääbusgalaktikal on tõepoolest õigus pretendeerida teadaoleva universumi tumedaima galaktika tiitlile.   Galaktikad ei koosne ainult nähtavast ainest, millest moodustuvad näiteks tähed, planeedid ning hiiglaslikud gaasipilved. Enamik ainest on tegelikult nähtamatu ning ei erita mingisugust valgust, mistõttu nimetatakse seda tumeaineks. Kaudselt võib selle olemasolu siiski kinnitada, kuna tumeaine tekitab sellegipoolest enda massi tõttu enda ümber gravitatsioonivälja mõjutades lisaks valguse teekonnale ka galaktika pöörlemiskiirust.   Kaks aastat tagasi avastas Marla Geha ning Joshua Simon'i juhitud töörühm Keck II teleskoobi vaatluste ning Sloani Digitaalsel Taevavaatlusel kogutud andmete analüüsil teistest tähtedest eristuva ühtlase suhtelise kiirusega liikuva täheparve. Viimase olemasolu ei olnud võimalik seletada millegi muuga, kui et tegu on täiesti eraldi seisva galaktikaga. Hüpoteesi lõplikuks tõestamiseks jäi aga tõenditest vajaka. Seega otsustas töörühm Keck'i DEIMOS'e instrumenti kasutades täpsemalt kindlaks teha, kuidas tähed nimetatud taevapiirkonnas üksteise ning Linnutee suhtes liiguvad.   Kui tähed liiguksid kõik samasuguse kiirusega oleks selge, et täheparv koosnebki ainult tähtedest, mis oleksid pärit kusagilt teisest galaktikast. DEIMOS'e spektrograaf kinnitas aga astronoomide esialgseid kahtlusi. Mõningate tähtede liikumiskiirus küündis 224 km/s sekundis, mil teised liikusid märgatavalt aeglasemalt – pelgalt 194 km/s. Viimase alusel saab väita, et täheparv on tegelikult äärmiselt tume galaktika. Tumeainet on selles kuni 3400 korda rohkem kui selle tuhandes tähes leiduvat nähtavat ainet, mis teeb sellest suhtarvuliselt teadaoleva universumi tumedaima galaktika.   Segue-1 on teistest kvadrandi tähtedest vaid vaevu eristatav. Marla Geha Segue-1'ks nimetatud galaktika ei ole astronoomide huviorbiidil ainult oma nähtamatu poole tõttu. Samuti tundub, et tumeda galaktika tähed on äärmiselt vanad. Töörühmal õnnestus analüüsida galaktikas paiknevas seitsmes tähes leiduva raua hulka, mille alusel saab hinnata ka galaktika metallilisust. Kolmes analüüsitud tähes leidus rauda 2500 korda vähem kui Päikeses. Raudreegli kohaselt tähendab väiksem metallilisus ka iidsemat tähte. Kogu Linnuteel leidub nii väikse metallilisusega tähti vähem kui 30.   Galaktikas leiduva tumeaine hulk annab samas veel juhiseid ka edasistele tumeaine otsimisele pühendatud missioonidele. Nii ennustatakse, et tumeaine osakeste annihileerumisel peaks protsessi käigus kiiratama gammakiiri. Seni viimaste otsimisele pühendunud Fermi kosmoseteleskoop ei ole küll veel seeläbi tumeainest märke leidnud. Samas prognoosib töörühm, et Fermi töötaks Segue-1's toimuvate kokkupõrgete avastamisel oma võimete piiril ning seal toimuvatest protsessidest oleks võimalik pelgalt aimu saada. Selge signaal oleks midagi harukordset.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Astrophysical Journal. 
