Eesti täiskasvanute oskused pannakse rahvusvahelisse võrdlusse
  Tänasest algab kõige laiaulatuslikum täiskasvanute oskusi mõõtev uuring, mis seni Eestis läbi viidud. Kaheksa kuu jooksul saavad 13 000 16-65 aastast inimest kirja palvega osaleda Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringus TEAN ja OSKAN, teatab haridus- ja teadusministeerium.  Täiskasvanute oskusi süstemaatiliselt mõõtvas uuringus osaleb kokku 25 riiki. Nende seas on enamik Euroopa Liidu riike, aga ka näiteks Austraalia, Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea, USA ja Venemaa. Kokku osaleb uuringus üle 135 000 inimese. Eestis pole varem vastavat analüüsi läbi viidud, mistõttu puudub meil ülevaade, kui head on meie inimeste teadmised ja oskused rahvusvahelises võrdluses.  Mullu suvel viidi läbi sama uuringu prooviküsitlus, mis näitas, et oskuste mõõtmine annab haridustaseme kõrval olulist lisateavet ennustamaks mitmesuguseid majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi nii riigisiseselt kui riikide vahel. Samalaadne PISA uuring viidi läbi õpilaste hulgas ning Eesti sai seal väga head tulemused.  Uuringu koordinaatori Aune Valgu hinnangul võiks oodata ka seekord võrdlemisi häid tulemusi. Ühelt poolt annavad selleks lootust meie varasemad PISA testi head tulemused. Teisalt on meil teiste riikidega võrdluses üsna kõrge keskmine haridustase. Samuti on viimastel aastatel kasvanud osalus täiskasvanute koolituses. “Samas on meil kõrge töötus ja paljud inimesed töötavad ametikohtadel, milles nad ei saa omandatud haridust kasutada – see aga tähendab, et omandatud oskused käivad alla. Seega on meie "kohta" väga raske ennustada. Pingereast olulisemad on antud uuringu puhul õppetunnid selle kohta, kuidas oskusi arendada, kellele ja milliseid koolitusi pakkuda, kuidas haridussüsteemi efektiivsemaks muuta,“ ütles Valk.  Valimisse kuuluvatele inimestele saadetakse koju kiri palvega osaleda. On väga oluline, et kõik kirja saajad leiaksid aega küsimustele vastata. Uuringus võivad osaleda ainult need inimesed, kes on valimisse sattunud, keegi teine neid asendada ei saa. Seega on nende inimeste panus asendamatu saamaks teada, kui targad me võrreldes maailma arenenud riikidega oleme. Samuti annab uuring olulist infot, kuidas muuta meie haridussüsteemi ja koolitusvõimalusi paremaks.  Põhiuuringu andmekogumine algab täna, 1. augustil ja kestab kuni tuleva aasta märtsi lõpuni. Uuringu lõplikud tulemused valmivad 2013. aasta oktoobris. Uuringu viib läbi haridus- ja teadusministeerium koostöös Statistikaametiga.
