Pimedad talved tingivad suurema aju ja silmad
 Toimetas Kirsikka Kurg    Suurbritannia Oxfordi ülikooli teadlased on avastanud, et kõrgematel laiuskraadidel elavatel inimestel on suuremad silmamunad ja aju, et tulla toime vähese päikesevalgusega pikkade talvede ja pilviste päevade jooksul. Siiski rõhutavad uurijad, et suurem aju ei tee iseenesest veel kedagi targemaks. Lisamaht tuleneb keskmisest suuremast nägemispiirkonnast ajus, et korvata valguse puudust.    Järelduste tegemiseks kasutati 1800. aastatest pärit koljusid, mida hoitakse Oxfordi ja Cambridge’i muuseumides. Teadlased uurisid 55 koljut, mis olid pärit 12 erinevast populatsioonist üle maailma, ning mõõtsid nende silmakoopaid ja kolju mahtu. Mõõtetulemusi võrreldi laiuskraadidega, kus nende pealuude omanikud kunagi olid elanud.    Uurimuse esimese autori Eiluned Pearce’i sõnul leidsid nad positiivse korrelatsiooni laiuskraadide suuruse ning silmakoopa läbimõõdu ja kolju mahutavuse vahel.    Vaatluses kasutati põlisrahvaste koljusid Skandinaaviast Austraalia, Mikroneesia ja Põhja-Ameerikani. Mõõtmiste analüüsil ilmnes, et kõige suurema ajuga inimesed olid pärit Skandinaaviast, kõige väiksemaga aga Mikroneesiast.    Eiluned Pearce’i sõnul on kohastumuse põhjuseks Maale langeva valguse vähenemine ja talvepäevade lühenemine ekvaatorilt põhja ja lõuna suunas. Nad leidsid, et mida väiksemaks valguse tase langeb, seda suuremaks lähevad silmakoopad ja seega ka silmad. Samuti suureneb järjest kolju mahutavus, millest võib järeldada aju suuruse kasvu.    Uurimus näitab, et inimesele kehtivad samad evolutsioonilised suundumused, mis andsid näiteks suhteliselt suured silmad lindudele, kes laulavad koidikul esimeste seas, või öökullidele, kes peavad öösel jahti.    Töö kaasautori professor Robin Dunbari sõnul on märkimisväärne, et kuigi inimesed on elanud kõrgetel laiuskraadidel Euroopas ja Aasias ainult mõnedkümned tuhanded aastad, on nende nägemissüsteem üllatavalt kiiresti kohanenud pilves taeva, uduse ilma ja pikkade talvedega.    Uurimuses võeti arvesse pealuude omanike üldist kehasuurust, mõõtes koljumulgu läbimõõtu. Kontrolliti ka võimalust, et suuremad silmakoopad on vajalikud lisarasva jaoks ümber silmamunade, et kaitsta neid miinuskraadide eest.    Uurimismeeskonnal on edasiste tööde käigus plaanis kindlaks teha seos silmamuna suuruse ja täiustunud nägemispiirkonna vahel ning kinnitada oma seniste uurimistulemuste õigsust.    Vaata veel: How dark winters meant bigger human brains and eyeballs (BBC News) 
