Kuu tagakülg üllatab haruldaste vulkaanidega
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Astronoomid on Kuu tagumiselt küljelt leidnud jälgi geoloogilises kontekstis alles suhteliselt hiljutisest vulkaanilisest tegevusest, mis leidis aset ligikaudu 800 miljonit aastat tagasi ehk seni teada olevatest pursetest umbes 400 miljonit aastat hiljem.   Laialdast kandepinda leidnud teooria kohaselt tekkis Kuu mõnikümmend miljonit aastat pärast Päikesesüsteemi moodustumist, kui Marsi suurune objekt Maaga kokku põrkas. Orbiidile paiskunud materjalist moodustus Kuu. Kokkupõrkel vabanenud energia jättis Maa kaaslase üles sulanud olekusse. Säärane soojusreservuaar võimaldas vulkaanilisel tegevusel jätkuda veel miljardeid aastaid.   Jahtumisel hakkas Maa kaaslase pind aga pragunema, põhjustades laiaulatuslike seismiliselt aktiivsete alade moodustumist. 'Kuumeredeks' nimetatavad alad on tegelikult basalditasandikud, mida seostatakse ka radioaktiivse elementi tooriumi kõrgendatud tasemega. Eelmiste kuumissioonide käigus on täheldatud keskmisest kõrgemat tooriumi taset peamiselt Kuu esiküljel.  Teistest kraatritest isoleeritud ning planeedikaaslase tagaküljel paiknevate Compton'i ja Belkovich'i kraatrite lähistel märgatud anomaalia on samas seletamatuks jäänud.   Bradley Jolliff'i juhitud töörühm kasutas Kuu Luuretehiskaaslase (LRO) poolt tehtud kõrge resolutsiooniga fotosid ning lasermõõtmisi, et piirkonnast täpne pilt konstrueerida. Pilkudele avanenud kuplite ning kraatrite rohke maastik ei meenuta kokkupõrkejälgi meteoriitide ning asteroididega, vaid hoopis Maa vulkaanidega kaasnevat tegevust. Ühe vulkaanidest tõusis ümbritsevast maasikust isegi kilomeetri võrra kõrgemale. Kuule iseloomulikud basaltkivimid järsult kõrgemate struktuuride kujunemist ei võimalda.   Seega pidi olema tegu pigem kõrge räni sisaldusega magmaga. Esimest korda märkas midagi sellist Joliffi'i töörühma kuuluv Timothy Clotch Kuu valguse -ja varjupiirkonna piirialadel. Seal oli aga ränirikas tardunud laava traditsioonilisema basaltkivimitega tihedamalt segunenud, mis ei võimaldanud sooritada detailsemaid vaatlusi. Uus avastus sunnib aga astronoome tunnistama, et aastakümneid Kuust maalitud pilt on reaalsuses tunduvalt keerukam.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience. 
