Kliimamuutuste kiirus aeglustus aerosoolide tõttu
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Vulkaanipursete ning fossiilsete kütuste põletamise käigus õhkupaistavad miniatuursed tahked ning vedelad aerosooliosakesed on alates 1998. aastast saadik globaalset temperatuuritõusu tugevalt pidurdanud, mis muidu oleks olnud võrreldav ülemöödunud kümnendi algusega.   Juba pikka aega on teatud, et atmosfääri ülakihtidesse, stratosfääri sattunud aerosooliosakesed jahutavad kliimat peegeldades osa päikesekiirgusest kosmosesse tagasi. Sellegipoolest mängivad need  IPCC 2007. aasta kliimaraportis kasvuhoonegaaside mõjudega võrreldes kordades väiksemat rolli. Samas märgitakse, et aerosoolid jäävad kiirguslike mõjude hindamisel kliimateadlaste jaoks suurimaks määramatuse tekitajaks.   Alates raporti  koostamisest on uutes uurimustes peamiselt selle vähendamisele keskendatud. Peamiselt on vaatluse alla võetud looduslikud aerosoolid, et inimmõju keskkonnale täpsemalt hinnata. Põhilise raamistiku kohaselt võib stratosfääris leiduvate aerosoolide hulk pärast suuremaid vulkaanipurskeid kordades tõusta. Uute kaugseiresüsteemide ning satelliitide poolt pakutud võimalusi kasutades kogutud andmete põhjal on aga jõutud järeldusele, et aerosoolide hulk stratosfääris kõigub märgatavalt ka ilma nendeta.   Möödunud neljapäeval ajakirjasScience ilmunud uurimuses kasutas Susan Solomoni juhitud töörühm aerosoolide 'taustataseme' mõõtmiseks ära asjaolu, et alates 1991. aset leidnud Pinatubo vulkaanipurset saadik pole suuremaid purskeid toimunud. Atmosfäärifüüsik kasutas töö alusena mitmeid vulkaanide lähistel sooritatud mõõtmisi ning globaalseid satelliidivaatlusi. Viimaste analüüs näitab, et stratosfääri aerosoolide hulk on viimasel kümnendil keskmiselt aastas 7% võrra suurenenud.   Sellega kaasnev jahenemine põhjustab ühele ruutmeetrile langeva päikesekiirguse poolt kantavas energiahulgas ehk kiirgulikus mõjutuses 0,1 W suurust vähenemist. Seega on see võrdväärne atmosfääris leiduva süsihappegaasi hulga 0,5% vähenemisega ehk 0.07 C temperatuuri tõusu ära hoidmisega. Kuna lõppkokkuvõttes on viimasel kümnendil Maa energiabilansis kiirguslikus mõjutuses ruutmeetri kohta ilmnenud 0,28 W kasv, tähendab see, et aerosoolide mõju Maa kliimamuutuste kiiruse pidurdamises on märkimisväärne.   Tulemused viitavad, et ka väiksemad vulkaanipursked ning pidev seismiline tegevus nagu Montserrat Soufrière Hills'i ja Paapua Uus-Guinea Tavurur'i vulkaanid võivad ülaatmosfääri arvestatava koguse vääveldioksiidi paisata. Lisaks nullis alates 1998. aastast  5. juulil Ameerika Ühendriikide Riikliku Teadusakadeemia toimetistes ilmunud artikli kohaselt Hiina jätkupidev söepõletamine globaalsest soojenemisest tingitud efektid.   Möödunud kümnendil atmosfääris leiduva veeauru hulga vähenemine ning ebatavaliselt nõrk päikesetsükkel kokku- võetuna stratosfääris leiduva aerosoolide hulga tõusuga võib seletada, miks kliimamuutused ei ole süvenenud nii kiirenevas tempos kui 1990. aastatel. Samuti annab märgatav pidurdus aimu kunstliku kliimamuutmise võimalikest mõjudest.  Aerosoole on alati nähtud ühe potentsiaalikaima vastava vahendina. Samas toob see esile küsimuse, mis juhtub siis, kui Hiina otsustab viimaks rakendada oma jõujaamades keskkonnasõbralikemaid lahendusi.   Töörühma uurimus ilmus 22. juulil ajakirjas Science. 
