Curiosity maandub Gale'i kraatrisse
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa NASA teatas reedel toimunud pressikonverentsil, et järgmise Marsi suunas teele lähetatava Curiosity nime kandva kulguri planeeritavaks maandumispaigaks valiti 'punase planeedi' ekvaatori lähistel paiknev Gale'i kraater, mis on üks planeedi madalamaid piirkondi.    Curiosity ehk eelnevalt ametlikuma nime 'Marsi Teaduselaboratoorium' all tuntud kulgur on Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri üks ambitsioonikamaid Maa naaberplaneedi uurimisele pühendatud projekte. Kaks ja pool miljardit dollarit maksnud kulguri hinnanguline kaal on ligikaudu 900 kilogrammi ning on suuruselt võrreldav peaaegu väikeautoga. Loodetakse, et kütusena radioaktiivset plutoonium-238 kasutava uurimisaparaadi eluiga on vähemalt kaks aastat.   Kümmet erinevat teadusinstrumenti ja 17 kaamerat kandva kulguri peamiseks ülesandeks on leida  uut tõestus- materjali Marsi vesise ajaloo kohta. Lisaks võimaldab Curiosity varustuses olev keemiliste elementide analüsaator teiste seas avastada ka orgaanilist süsinikku. NASA ekspertide töögrupi soovituste kohaselt pakub parimaid võimalusi kulguri käsutuses oleva teadusaparatuuri rakendamiseks 153-kilomeetrise läbimõõduga Gale'i kraater. Kuna viimane on üks 'punase planeedi' madalamaid piirkondi, on tõenäosus sealt kunagise vee jälgi leida alternatiividest üks suurimaid.   Curiosity maandumispaigaks vality Gale'i kraater. Ryan Anderson & Jim Bell / HRSC Samas ei olnud Gale'i kraatri lõpptulemus 11-pallisel 'ihaldavatuse hinnagu' skaalal maandumispaiga valimise viimases voorus kõige kõrgem. Samuti on teiste detailide hulgas on Marsi Luuretehiskaaslane (MRO) märganud varasemate vaatluste käigus settekivimite lademeid ka ülejäänud  neljas lõppvooru pääsenud piirkonnas. Määravaks sai Gale'i kraatri keskel asuv mõtlemisainet pakkuv räbust koosnev mägi, mille päritolu ning täielik tekkimislugu veel hetkel selgusetuks jääb.   Viie kilomeetri kõrgusena kujutab see geoloogidele ning planeediteadlastele endas  kullasoont. Kaugseiret kasutades on eelnevalt kindlaks tehtud, et selle jalamil on näha savimineraale, alates 300 meetri kõrguselt algab sulfaadi- ühendite kiht ning tipp päädib müstiliselt mõranenud ning setete rikaste pinnastruktuuridega. Astronoomidel peaks neile otsene ligipääs olema tänu mäe põhjaküljel moodustunud kanjonile. Curiosity rattad võimaldavad lisaks ületada kuni poole meetri kõrgusi takistusi.   Kulgurit kandev rakett lahkub Maalt selle aasta lõpus – optimaalne stardiaken on vahemikus 25. november kuni 18. detsember – teekond Marsile võtab aega kaheksa ja pool kuud. Maandumisel peab selle raskuse tõttu kulguri ohutult planeedi pinnale langetamiseks rakendama uudset 'taevakraana' mehhanismi. Pelgalt Phoenix'i langetamiseks kasutatud langemiskiirust kompenseerivatest põtkuritest või Spirit'i ja Opportunity maandumise pehmendamiseks kasutatud õhkpatjadest jääb väheseks.   Kulgurit kaitseb atmosfääri sisenedes massiivne kuumuskilp. Kui selle välimised kihid on edukalt läbitud, hakkab Curiosity hoogu alandama langevari. Kiiruse heli liikumiskiiruseni alanedes eraldub koos langevarjuga kapslist kuumuskilp. Tööle hakkavad liikumiskiirust vähendavad põtkurid. Maapinnast 20 meetri kõrgusel eraldub kulgurist põtkuritesüsteem, mis planeedipinna kohale hõljuma jääb ning Curiosity aeglaselt trossidega Marsile langetab.   Vaata ka missiooni käiku tutuvustavat videot. 
