Teemandid annavad laamtektoonikale uue sära
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Vulkaanipursete käigus maapinnale jõudnud teemantides leiduvate mikroskoopiliste mineraalitükikeste täpsem analüüs näitab, et mandrite -ning ookeanidelaamad ei ole planeedi tekkimisest saadik alati sama- moodi liikunud, vaid protsess algas alles kolm miljardit aastat tagasi.   Laamtektoonika on moodsa geoloogia üks paremini üles ehitatud ühendteooriaid. See suudab ideaalilähedaselt kirjeldada, kuidas ning miks laamad tekivad ja hävivad, seejuures ookeaninõgusid, mäeahelikke ning hiidkontinete moodustades. Iroonilisena on see pelgalt 50 aastat vana, enne seda peeti hiiglaslike maamasside liikumisest naeruväärseks. Samas ei ole kindel, kas laamad allusid alati samadele seaduspärasustele.   Vastus peitub teemantides. Need ei ole küll igavesed, ent sellegipoolest keskkonna ning keemiliste mõjutuste suhtes äärmiselt vähe tundlikud. Samas ei ole nende tekkimisprotess niivõrd vähe poeetiline, kui seda mõnikord kujutatakse. Teemantide moodustumiseks on vaja küll süsinikku ning suurt rõhku, ent see leiab aset sügaval maa all – 125-175 km maapinnast – kontinentide juurte all. Tihti jõuavad need maapinnale alles mitu miljardit aastat pärast tekkimist. Mõnikord ei ole teemantid täiesti puhtad ning võivad sisaldada üksikuid mineraaliterakesi.   Finantsilises kontekstis tuska valmistavad ebapuhtused on geoteadlaste jaoks aga väärtuslikud teadmisteallikad. Teemantide olemus võimaldab mineraalitükke miljardite aastate vältel muutumatuna hoida. Steven Shirey ja Stephen Richardson kombineerisid enda nende kohta kogutud andmestiku viimase 25 aasta vältel avaldatud teemakohaste uurimustega. Kokku võttis teadlastepaar vaatluse alla 4400 sellist ajakapslit. Analüüs näitas, et mineraalide keemiline koostis muutus kolm miljardit aastat tagasi drastiliselt.   Teadlastepaar leidis, et rohkem kui 3,2 miljardit aastat tagasi moodustunud mineraalid langevad peridootideks tituleeritud klassi. Viimased erilised, kuna need on Maa vahevöö peamised koostisosad. Vähem kui kolm miljardit aastat tagasi tekkinud näidised on aga eklogiidid, mis on ookeani keskmäestikes tarduvate basaltkivimite erivormid, mis on deformeerunud traditsioonilise sügavas maakoores valitseva rõhu ning kuumuse tõttu. Viimane viitab, et moodne laamade liikumine algas alles 3,2 miljardit aastat tagasi.    Enne seda oli Maa püsivamate kontinentide tekkimiseks liiga tuline ning vahevöös toimuv ringlus seega selleks liialt kiire. Samas ei takistanud see mõningates regioonides maakoore tahkumist, mis omavahel põrkudes protokontinente moodustasid. Esimeste selliste moodustiste tekkimise järel muutus vahevöö ringlus järjest aeglasemaks. Shirey ja Richardson tunnistavad seejuures, et Maa varajases eas toimunu jääb veel paljuski geoteadlaste eest varjatuks.   Samuti ei ütle uurimus laamtektoonika ajaliste raamide kohta viimast ning lõplikku sõna. Enamik analüüsitud näidistest pärineb Lõuna-Aafrikast, mis ei pruugi esindada kogu maailma. On väga võimalik, et leidub veel vanemaid eklogiite. Lõppude-lõpuks võisid ka vaadeldud peridoodikübemed teemantidesse sattuda nende maakoore sügavusse ning vahevöö vahetusse lähedusse kandumisel. Seega on tõenäoline, et Shirey ja Richardsoni uurimus lisab sellekohastele debatile hoopis hoogu juurde.   Teadlastepaari uurimus ilmus 22. juulil ajakirjas Science . 
