Kääbusplaneet Pluutol on veel üks kaaslane 
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Kääbusplaneet Pluuto ning selle kolmest kuust mooodustatava süsteemi pikaajalisel vaatlemisel on astronoomide rühm leidnud Hubble'i kosmoseteleskoopi kasutades Pluuto neljanda kaaslase, mis on eelnevalt avastatutest veel tunduvalt väiksem ning kahvatum.    Jupiteri suurim kaaslane Charon avastati ligikaudu pool sajandit pärast Pluutot ennast – 1978. aastal. Järgmiste kahe kuu märkamiseks kulus aga veel 24 aastat. Toona Mark Showalter'i poolt juhitud töörühm ei jätnud aga jonni ning otsustas ka oma järgneva töö käigus Pluutole keskenduda. Pühendumus kandis vilja – selle aasta 28. juunil tehtud vaatlustel märkasid nad kääbusplaneedi lähedal kahvatut täppi.   Avastuse tegemiseks jälgisid nad Hubble'i kosmoseteleskoobiga Pluuto lähiümbrust kaheksa minuti vältel, mis võimaldas väga nõrka signaali taustamürast eristada. Nimelt asus kääbusplaneet vaatluste tegemise ajal Maast ligikaudu viie miljardi kilomeetri kaugusel. Kuigi objekti avastamine avas astronoomidele võimaluse otsida esialgu P4-ks tituleeritud kuud ka eelnevate vaatluste käigus tehtud fotodelt, läks objekti olemasolu lõplikuks kinnitamiseks vaja veel kolme täiendavat vaatlussessiooni, mis leidsid aset 3. ja 18. juulil.   Kääbusplaneet Pluuto ja selle nelja kuu perepilt. M. Showalter/ SETI Inst./NASA/ESA  Kahekümne päeva pikkune tsükkel võimaldas Showalter'i töörühmal kindlaks teha, et objekt tiirleb Pluuto-Charoni massikeskmest 59 000 kilomeetri kaugusel. P4 tiirlemisperiood kestab ligikaudu 32 päeva. Võrreldes kääbus planeedi teiste kaaslastega on avastatud kuu tunduvalt kahvatum, mistõttu ei ole võimalik täpselt hinnata, kui suure objektiga tegu on. Läbimõõdu hinnang varieerub seega 13-34 kilomeetri vahel. Samas on kindel, et avastatud kuu püsib astronoomide huviorbiidis veel pikka aega, kuna 2015. aastal lendab Pluuto süsteemist mööda New Horizons'iks nimetatud sond.   Pluuto süsteemi täiendav uurimine võimaldab kosmoseaparaadi niigi tihedas graafikus sondi sooritatavaid vaatlusi paremini planeerida. On äärmiselt tõenäoline, et New Horizons võib leida kääbusplaneedi ümber tiirlemas veel rohkem kaaslasi, ent nende detailsemaks fotografeerimiseks vajaliku vaatlusaja eelnevalt tehtud plaanidesse sobitamine võib osutuda ülesaamatuks ülesandeks. Ajaloost on teada, et sama juhtus Voyager 2-ga, kui see Uraani ja Neptuuni lähedalt möödus.   Uue kosmosesondi missioon võib kasvatada ka teadmistepagasit Pluuto kuudesüsteemi tekkimise kohta. Valdavalt levinud teooriate kohaselt oletatakse, et kääbusplaneediga põrkus umbes neli miljardit aastat tagasi viimasega samas suurusklassis oleva objektiga. Kokkupõrke tagajärjel tekkinud rusu -ning räbupilvest kujunesid omakorda Pluuto kuud.    P4 leidmist raporteeriti esmakordselt Rahvusvahelisele Astronoomia Ühingule saadetud telegrammis 20. juulil. 
