Loomakaitsjad asuvad koos Keskkonnaametiga madusid kaitsma
Eestimaa Loomakaitse Liit ja Keskkonnaamet sõlmisid roomajate kaitseks kokkuleppe. Keskkonnaameti spetsialistid peavad oluliseks, et roomajad inimese käe läbi hukka ei saaks. Linnaruumi või koduhoovi sattunud rästik võib ohustada inimest ja satub seetõttu ka ise abitusse olukorda. Alternatiivina madude tapmisele, saab nad tagasi viia looduslikku keskkonda ja sellega Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) liikme Balti Herpetoloogia Ühingu (BHS) spetsialistid tegelema hakkavadki. Leping sõlmiti üheks aastaks ja varem pole Eestis kellelegi nii pikka luba metsloomade loodusesse toimetamiseks antud. Liidul ei ole esialgu veel võimekust abistada roomajaid üle Eesti, kuid abi saavad loota Lõuna-Eesti, Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa inimesed. Lisaks otsesele roomajate abistamisele nõustab liit ka maaomanike, kelle aladel maod elavad. ELL peab nõustamist olulisemakski kui looma ümberasustamist.Vältimaks madude sattumist koduhoovidesse on äärmiselt oluline luua neile seal võimalikult ebamugavad tingimused. Muru niitmine ja kivi- ja oksahunnikutest puhtana hoidmine on esimesed asjad, mida maaomanik saab madude eemal hoidmiseks teha. Kasutada võib ka vibratsioonil töötavaid mutipeletajaid. Inimeste huvi humaanse võimaluse vastu on üllatavalt suur ja kõnesid info saamiseks on tulnud nii nastikute kui rästikut kohta.Maolt hammustuse saamisel tuleb piirata enda liikumist. Kasuks tuleb lamamine ja hammustuskohale külma kompressi panek. Juua tuleb palju vett. Alkoholi tarbimine on vastunäidustatud ja žgutti panek lausa ohtlik. Rästikud on Eesti ainsad mürkmaod ja inimesele nende mürk enamasti eluohtlik pole. Siiski oleks soovitav võimalusel pöörduda ka arsti poole.Allikas: Eestimaa Loomakaitse Liit
