Sagenenud kukkumine võib olla Alzheimeri varaseks indikaatoriks
 Toimetas Kirsikka Kurg    Alzheimeri tõbi on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas. Nüüd on teadlased leidnud, et sagenenud kukkumiste arv võib ennustada isegi väga varases staadiumis olevat Alzheimerit, aidates kaasa selle haiguse varasele äratundmisele ja diagnoosimisele.    Alzheimeri tõve levimus üle 65-aastaste seas on 6–8 %, moodustades üle poole kõigist dementsussündroomidest. Arvatakse, et närvirakkude valikuline hävimine selle haiguse korral tekib lahustumatu valgu amüloidi ladestumisest ajus. Amüloidi ladestumise algusest esimeste haigusnähtude ilmnemiseni võib kulub umbes 15–20 aastat. Seetõttu otsitakse pidevalt märke, mis ennustaks haiguse teket enne kui mälukaotus või mõtlemise halvatus.    Washingtoni ülikooli teadlaste 8 kuu pikkuses uuringus osales 125 vanemat inimest. Neil paluti pidada arvestust enda kukkumiste üle ja ühtlasi otsiti positronide emissiooni tomograafia (PET) abil ajust Alzheimeri tõvele iseloomulikku amüloidi ladestumist. Vastuste analüüsil selgus, et katsealustel, kelle aju pildid näitasid Alzheimeri varajasi märke, oli tunduvalt suurenenud kukkumiste arv.    Uuringu tulemustest, mida esitleti Alzheimeri ühingu rahvusvahelisel konverentsil Pariisis, selgus, et 125-st uuritud vanurist kukkus vähemalt ühe korra 48 inimest. Ajus ladestunud amüloidiga inimestel oli 2,7 korda suurem risk kukkuda. Uurijate meelest on see selge märk, et sagedaste kukkumistega vanainimestel võiks kontrollida ka Alzheimeri võimalikku esinemist.    See uuring on kooskõlas varasemate leidudega, kus juba väga varases staadiumis Alzheimeriga tõvega patsientidel on ilmnenud liikuvuse probleeme ja kergeid kognitiivseid häireid. Kukkumiste sagenemise põhjuseks peetakse tasakaalu ning nägemis- ja ruumitaju häireid, mis on väga iseloomulikud sellele haigusele.     Vaata veel: Falls Could Signal Early Alzheimer's Disease (HealthDay News) 
