Katsed tibudega: konsonantsete intervallide eelistamine on kaasasündinud
Toimetas Astra KallasmaaMiks me eelistame pehmema ja puhtama kõlalisi konsonantseid intervalle kriipivatele ja pingestatud dissonantsetele kooskõladele? Kas n-ö ilusa kõlavärvi eelistamine on kaasa sündinud või on see aja jooksul kujunenud ning tuleneb muusikalisest maitsest? Itaalia neuroteadlased otsustasid sellele küsimusele selgitust otsida viies läbi eksperimentaalse uurimuse tibudega. Tulemused näitasid, et isegi kanapojad, kes muidu on lindudest ühed "ebamusikaalseimad", eelistavad samuti kriipivale sekundile kaunist kolmkõla. Varasemad uurimused on näidanud, et juba beebidele meeldivad kaunikõlalised harmooniad rohkem kui lahendust otsivad akordid, kuid nende uurimuste põhjal pole saanud veel väita, et harmoonilisema kõlaga intervalli eelistamine näiteks väiksele sekundile on kaasasündinud- beebide muusikalisi eelistusi võis mõjutada ema üsas kogetud helimaailm.Cinzia Chiandetti ja Giorgio Vallortigara Trento ülikoolist otsustasid seetõttu valida katsealusteks võimalikult vähe mõjutatud loomad. Nii viisidki nad oma eksperimendid läbi kontrollitud ja isoleeritud keskkonnas kasvatatud kanade äsja koorunud poegadega. Katsed viidi läbi kokku 81 paaripäevase tibuga. Nad asetati ükshaaval kasti, milles nad seisid esialgu kasti keskele asetatud koridoris, mille ühest otsast lasti neile väikestest või suurtest tertsidest koosnevat meloodiat ning teisest otsast sama rütmiga sarnast meloodiat, mis koosnes sekunditest. Teatavasti on sekundite kõla pingestatum ja häirivam kui tertside oma ning nagu katsete tulemused näitasid, siis ka tibud on inimestega selles osas sama meelt. Pärast meloodiate mängimist võeti tibudelt liikumist takistavad tõkked ning salvestati nende liikumistrajektoor. Trajektoori analüüs näitas, et alguses ei liikunud tibud paigast, sest tundmatu olukord ja tõkete eemaldamine pani tibud tarduma. Pärast olukorra aktsepteerimist liikusid nad aga kastis ringi ning eelistasid seda teha oluliselt rohkem piirkonnas, kust olid kõlanud vähem kurjakuulutavad konsonantsed intervallid, näidates sel viisil üles oma eelistust ilusa kõlaga akordide suhtes. Teadustöö ilmub peagi ajakirjas  Psychological Science
