Teadlased tegid uut moodi positrooniumit
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa California ülikooli füüsikud on leidnud uue viisi eksootilise ning lühikese elueaga aatomi – elektronist ja positronist koosneva positrooniumi – ehitamiseks, mis on vajalik peaaegu kõikides antiainet kasutavates praktilistes rakendustes.   Füüsikaseaduste alusel peab igale tavalise aine osakesele leiduma antiainest paariline. Nii on näiteks positiivselt laetud prootoni paariliseks negatiivselt laetud antiprooton ja negatiivselt laetud elektroni partneriks positiivselt laetud positron. Enamikel juhtudel kaovad tavaline -ning antiaine kokku puutudes peaaegu silmapilkselt, muundudes puhtaks energiaks.   Teatud tingimustel on neid võimalik kombineerida aga lühikese elueaga aatomiteks. Nii saab näiteks täpselt sama massiga positroni ja elektroni panna teineteise ümber tiirlema, moodustades vesinikule sarnase aatomi. Esmakordselt suudeti positrooniumi aatom luua juba 1951. aastal. Sellegipoolest on eksootilise aine loomine jäänud koormavaks ülesandeks, nõudes tihti peale aine suhteliselt kõrgetele temperatuuridele kuumutamist.   California ülikooli füüsikutel on suutnud eelneva töö põhjal leida positrooniumi aatomi ehitamiseks aga uus meetod. Viimase keskmes seisab räniplaat ja laserivalgus. Töörühm avastas, et plaadist vabaneb laserivalguse tõttu märgatav hulk elektrone. Ränitüki positronidega katmisel kombineeruvadki vabastatud elektronid ja ränipinnal olevad positronid positrooniumiks. Erinevalt enamikest teistest lähenemisviisidest on on võimalik meetodit kasutada väga laial temperatuuridevahemikul.   Harilikult kipuvad positronid materjalide pinnale kinni jääma, kus need elektronidega kohtumisel eelnevalt positrooniumit moodustamata kaovad. Eelnevalt aatomite orbiitidelt vabastatud elektronid kindlustavad neile umbes 140 miljardik sekundiks positrooniumiks kombineerides vaba põgenemistee, misjärel antiaineosake oma märksa harilikuma paarilisega siiski kokku põrkab. Positroni eluiga pikeneb siiski aine pinnalt lahkumise läbi 200 kordselt.    Töörühm loodab, et avastus aitab kiirendada positronide omaduste senisest täpsemat mõõtmist, mis võiks aidata selgust tuua universumi valitsevasse anti -ja tavalise aine ebasümmeetriasse. Märksa praktilisemal tasemel on võimalik on positrooniumit kasutades uurida erinevate ainete ning näiteks uute nanomaterjalide ehitust. See võimaldab omakorda kergema vaevaga just soovitud omadustega materjale luua.   Töörühma uurimus ilmub 15. juulil ajakirjas Physical Review Letters. 
