Miks teeb päikesepõletus haiget?
 Toimetas Kirsikka Kurg    Londoni King kolledži teadlased on tuvastanud molekuli, mis kontrollib liigsest UVB-kiirgusest tingitud päikesepõlenud naha valutundlikkust. Arvatakse, et see valk võiks saada sihtmärgiks uutele valuvaigistitele, et leevendada teiste sagedaste põletike, näiteks artriidi, poolt põhjustatud valu.    Professor Steve McMahon ja tema meeskond tekitasid UVB lambi abil 10 vabatahtlikule ja grupile rottidele väikesepindalalise päikesepõletuse. Paar päeva hiljem, kui põletusest tingitud tundlikkus oli jõudnud maksimumini, võeti punetavatelt nahalaikudelt koeproovid. Teadlased võrdlesid kahjustunud kude tervega ning analüüsid sadade valumediaatorite olemasolu.    Nii rottide kui inimeste nahas esines kõige rohkem molekuli nimega CXCL5, mis kuulub kemokiinide perekonda. Need signaalvalgud osalevad põletiku korral immuunrakkude migratsioonis ja aktivatsioonis.    Tegemaks kindlaks, et just CXCL5 kutsub esile päikesepõletusele omased tunnused, süstiti seda valku teiste rottide kahjustamata nahka. See protseduur alandas näriliste valuläve süstekohal sarnaselt päikesepõletusele. Samuti leiti, et CXCL5-te neutraliseeriv antikeha aitas vältida UVB üledoosist tingitud tundlikkust.    Seega tõestasid katse tulemused, et naha põlemise tagajärjel tekkiv kahjustus suurendab teiste tegurite seas ka CXCL5 produktsiooni, mis tekitab immuunrakkude migratsiooni kahjustuspiirkonda ja närvikiudude sensibilisatsiooni.     Teadlased loodavad, et sellest avastusest pole kasu ainult päikesepõletuse korral. CXCL5 võib mängida olulist rolli ka teistes põletikulistes protsessides, näiteks artriidis. Hüpoteesi kinnitamiseks plaanib professor McMahon testida erinevate valulike haigustega patsientide koeproove CXCL5 suhtes. Kui need testid osutuvad positiivseks, võib see molekul saada uueks sihtmärgiks tuleviku valuvaigistitele.    Vaata veel: Chemical that gives sunburn its sting (The Naked Scietists) 
