Kiskjate uriinis leiduvad ühendid reedavad nende ohtlikku olemust
 Toimetas Astra Kallasmaa    Ohu haistmine on loomariigis eluliselt oluline. Hästi töötav nina on närilistel peamine vahend, millega keskkonnast võimalike vaenlaste kohta infot saada. Kuid kuidas saavad hiired aru, et territooriumil on liikumas neile võõras ohtlik loom, kellega neil varem pole kokkupuudet olnud? Teadlased on avastanud, et karnivooride uriniis leidub lenduvat ühendit kairomooni, mis toimib nagu feromoon, kuid informeerib loomi liikidevaheliselt, mitte liigisiseselt.    Senini pole osatud molekulaarsel tasandil seletada, kuidas hiired suudavad lõhna abil kindlaks teha ning vältida ka sellist liiki kiskjaid, kellega nad pole varem kokku puutunud. David Ferrero ning Stephen Liberles Harvardi Meditsiinikoolist on avastanud karnivooride uriinis kõrges kontsentratsioonis esineva ühendi, mis tekitab hiirtel ja rottidel instinktiivse vältimisreaktsiooni. See ühend aitab närilistel kiskjaid haista ohutult distantsilt ning selle reaktsiooni mõistmine molekulaarsel tasandil annab autorite sõnul vajalikud vahendid õppimaks kaasasündinud käitumisega seotud närvisüsteemi osa.    Uurimus sai alguse 2006. aastal, kui Liberles avastas uut tüüpi haistmisretseptorid (TAARs), mida hiirtel on 14 erinevat liiki lisaks umbkaudu 1200 liigile lõhnaretseptoritele. Teadlase algsed avastused viitasid, et mitmed TAARs'i retseptorid reageerivad hiire uriinis leiduvatele kemikaalidele ning teda huvitas, kas nendel retseptoritel on täita ka roll näriliste sotsiaalses käitumises ja missugustele looduslikult esinevatele lõhnadele on nad võimelised reageerima.  Viimasele küsimusele vastuse leidmisega hakkas tegelema David Ferrero, kes kasutas oma katsetes kaubanduses saadaolevaid kiskjate ja saakloomade uriine (aednikud kasutavad neid kahjurite peletamiseks ning jahimehed enda lõhna maskeerimiseks või saaklooma peibutamiseks). Ta avastas, et üks neljateistkümnest TAARs'i retseptoritest- TAAR4- reageeris erinevate karnivooride lõhnadele.    Paistis, et teadlased olid avastanud kairomooni- keemilise ühendi, mis toimib nagu feromoon, kuid mis informeerib loomi liikidevaheliselt, mitte liigisiseselt. Enne seda avastust olid ainsad teadaolevad närilise-karnivoori vahelised kairomoonid üks rebaste poolt toodetav lenduv ühend ning kaks kasside ja hiiri söövate rottide  poolt toodetavad mittelenduvad ühendid. Lenduvate ühendite lõhn on tunda kaugete distantside tagant, mittelenduvate ühendite haistmiseks on vajalik vahetum kontakt. Viimaste puhul ei ole abi mitte kiskja, kuivõrd just nende poolt asustatud territooriumi vältmisel.    Ferrero sõnul on avastatud kairomoon üldine kiskja kairomoon, mis on lenduv- närilised tajuvad seda ohulõhnana. Ta avastas ka ühendi, mis aktiveerib TAAR4- 2-fenüületüülamiini, mis on proteiiniainevahetuse produktiks. "On ammu teada, et kiskjate lõhnad on suurepärased näriliste tõrjevahendid, kuid me oleme avastanud ühe molekuli, mis on selle ökoloogilise suhte loojaks," selgitab Ferrero.    Teostati rida katseid, kus hiired ja rotid näitasid selgelt kaasasündinud omadust vältida 2-fenüületüülamiini lõhna. Korduskatsetes kasutati karnivooride uriini, milles oli eelnevalt vähendanud 2-fenüületüülamiini sisaldust. Katsetulemustest selgus, et sellist uriini rotid ei vältinud, mis lubab oletada, et 2-fenüületüülamiinil on kiskjate vältimises täita võtmeroll.  Ferrero sõnul on nad avastanud ühe keemilise stimulandi ning võimaliku retseptori, mis põhjustab teatud käitumist ning ta usub, et see on oluline esimene samm mõistmaks kaasasündinud käitumise neuroloogilist poolt.    Vaata veel: Detection and avoidance of a carnivore odor by prey (PNAS)   
