Mehed suudavad paremini mürarikkas keskkonnas heliallika lokaliseerida
 Toimetas Kirsikka Kurg    Meeste ja naiste käitumise vahelisi erinevusi on palju uuritud. Naised on tihtipeale verbaalselt võimekamad, paremad käelistes oskustes ning asjade märkamises. Meestel on seevastu vähem probleeme näiteks auto parkimise või uues linnas orienteerumisega.  Nüüd arvavad teadlased, et meestel võib naiste ees olla eelis ka heli lokaliseerimises. Saksamaal läbi viidud uuringus suutsid meessoost katseisikud mürarikkas keskkonnas täpsemalt määratleda, kust heli pärineb.    Ida Zundorf Tübingeni ülikooli neuroloogiakeskusest ja tema kolleegid Hans-Otto Karnath ja dr Jörg Lewald uurisid tervete meeste ja naiste helilis-ruumilist võimekust hääle lokaliseerimise ülesannete abil.    Osalejatel paluti kuulata helisid ja määrata kindlaks heliallika suund, kas lihtsalt osutades selle suunas või nimetades allika täpse asukoha, näiteks 45 kraadi vasakule.    Katse alguses kõlas korraga vaid üks helisignaal ja nii meestel kui naistel õnnestus ülesande täitmine lihtsa vaevaga. Seejärel kõlas mitu häält samaaegselt ja katsealustel tuli kontsentreeruda ainult ühele neist ning määrata selle suund.    Seda tuntakse nn kokteilipeo nähtusena – inimese võimet avastada ja keskenduda ühele kindlale heliallikale mürarikkas keskkonnas.    Uuringu tulemustes, mis avaldati ajakirjas Cortex, selgub, et naiskatsealustele osutus teine katse tunduvalt raskemaks kui meestele. Mõnel juhul tundus neile isegi, et heli tuleb tegelikkusele vastupidisest suunast. Kuna esimeses katses soolisi erinevusi ei esinenud, ilmnes meeste selektiivsem tähelepanu ainult mürarikkas keskkonnas ühe konkreetse heliallika lokaliseerimises.    Vaata veel: Sound Localization at Cocktail Parties Is Easier for Men (ScienceDaily) 
