Lennukid augustavad pilvi
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Ajakirjas Science ilmunud uurimuse kohaselt võivad lennukid pilvekihtide läbimisel neisse auke lüüa põhjustades kohalikus mastaabis lühiajalisi ilmamuutusi, mõningatel juhtudel on nende tekitatav efekt piisav, et tekitada isegi vihma -või lumesadu.   Aeg-ajalt pilvkattes täheldada võivaid auke on seostatud seda läbivate lennukitega juba 1940. aastastest. Samas pole jõutud üksmeeleni, kui oluline see protsess ikkagi on. Alles veidi vähem kui 30 aastat tagasi jõuti järeldusele, et propellerlennukid põhjustavad oma teekonna vältel lokaalseid õhurõhu muudatusi.     Veidi hiljutisemad tööd on näidanud, et propellerlennukite poolt põhjustatav õhurõhu langus võib langetada kohalikku temperatuuri rohkem kui 30 °C võrra. Reaktiivlennukite puhul jääb vastav näitaja 20 °C piirile. See on juba niigi -10°C kuni -40°C kraadini ülejahutatud pilve jaoks piisav. Seetõttu moodustuma hakkavad jääkristallid tekitavad doomino efekti – lühikese aja jooksul tekib jääd suures koguses. Viimane on pilve jäämiseks liiga raske ning langeb maapinnale.   Andrew Heymsfield otsustas koos kolleegidega uurida GOES'i satelliidi poolt tehtud fotosid 92 Texase osariigi kohal 29. jaanuaril 2007. aastal lennukite tõttu moodustunud august. Tüüpiline auk kasvas pärast avastamist keskmiselt tunni, tekitades ekstreemsematel juhtudel pilvkatesse kuni 100 kilomeetrise läbimõõduga augu. Mitmed pilveaugud jäid taevasse rohkem kui neljaks tunniks. Eelpool kirjeldatud Bergenson-Findeisen'i protsess ei kajasta seega kogu tõde, kuna reaalsuses vaadeldu ei ühtinud täielikult teooriaga.   Seega hakkas Heymsfield'i töörühm uurima, mis algselt moodustunud jääkristallidega täpsemalt juhtub. Kasutatud mudeli kohaselt soojendab jääkristallide teke õhku ning tõusvad õhuvoolud kannavad neid tagasi ülespoole. Ainult raskeimad nendest sajavad lumena alla. Tõusvate õhuvoolude äärealadel hakkab õhk allapoole liikuma, mis põhjustab pilves leiduva vee aurumist, tekitades lõppkokkuvõttes pilvkatesse augu. Üksik doominokivi, lennuk, võib põhjustada seega märksa laiaulatuslikuma fenomeni.   Samuti heitis töörühm pilgu seitsme suurema lennujaama poolt kogutud andmetele välja selgitamaks, kui suur mõju pilveaukudel piirkonna sademetele on. Esmalt kindlaks tehes, kui palju ülejahutatud pilvi lennujaamast 100 kilomeetri raadiuses leidub, hindasid teadlased, et keskmiselt põhjustab pilvi läbiv lennuk jääkristallide teket 6% juhtudest. Augud omakorda võivad suuremate lennujaamade lähistel talvekuudel suurendada piirkonnas üleüldist maha sadava lume hulka.     Samas on üpriski kindel, et pilvkattesse löödud aukudel ei tohiks olla kliimale märgatavat mõju, vastupidiselt reaktiivlennukite pilvekülvile. Kuigi aukude teke hävitab pilvkatet ning vähendab seega ka Maa atmosfääri jääva kiirguse hulka, kahvatub see lennukite poolt põhjustatud soojenemisega. Äärmiselt külma ülaatmosfääri ja mootoritest õhkuva kuumuse kokkupuude soodustab pilvede teket. Mida kõrgemal pilved aga paiknevad, seda altimad on need lõksu püüdma muidu tagasi ilmaruumi peegelduvat kiirgust.   Töörühma uurimuse ilmus 1. juulil ajakirjas Science.  
