Vaikne Ookean peidab hiiglaslikku muldmetallide varamut
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Jaapani teadlaste hinnangul leidub Vaikse Ookeani põhjamudas erinevates leiukohtades vähemalt 17  tüüpi elektroonikatööstuses hädavajalikku haruldast muldmetalli, lademete kogusuurus võib ulatuda ligi saja miljardi tonnini ehk seni teadaolevatest varamute omast tuhat korda ulatuslikumaks.   Hoolimata nimest pole haruldased muldmetallid geoloogilises mõttes oma nime väärilised. Rohkem kui 97% maailma muldmetallidest tootev Hiina on aga juba aastataid nende ekspordile tõsised piirangud seadnud. Kerkiv hind on teinud oma töö. Uusi kaevandusi avatakse nii USA-s, Kanadas ja Austraalias. Jaapanis on kaevandavate lademete puutus sundinud otsima aga uusi alternatiive.  Tokyo ülikoolis resideeruv geosüsteemide insener Yasuhiro Kato juhitud töörühm analüüsis 78 erinevast Vaikse Ookeani piirkonnast pärit põhjamuda näidiseid. Tulemuste kohaselt küündib Hawaii ja Vaikse Ookeani kaguosas muldmetallide kontsentratsioon setetes 0,1-0,2% ehk on võrreldav Hiina savikaevanduste vastava näitajaga. Mõned lademetest on üle 70 meetri paksused ehk samuti võrreldavad maapealsete kaevandustega.  Töörühma hinnangul peitub kõrgeima kontsentratsiooniga leiukohas Hawaiil ühe ruutkilomeetri suuruse ala kohta piisavalt muldmetalle, et rahuldada maailma vajadus viiendikuks aastaks ehk 25,000 tonni jagu. Lõppkokkuvõttes võib ookeanipõhjas leiduvate suurus küündida umbes 100 miljardi tonnini. Teadaolevate maismaal leiduvate varamute suurus on seevastu pelgalt 110 miljonit tonni ehk tuhat korda väiksem.  Samas on juba kaua aega teatud, et ookeanides võivad haruldased muldmetallid akumulatsioon aset leida. Merepõhjas leiduvad hüdrotermaalsed avavused väljutavad pidevalt kuumi vedelikke, mis sisaldavad lahustunud muldmetalle. Kord merepõhja settinuna liituvad need aja jooksul umbes kartulisuurusteks klompideks. Haruldaste metallide merepõhjast kaevandamine on seni osutunud selle enda maksumuse tõttu ebapraktiliseks.   Nii on näiteks juba aastakümneid Punase mere põhjast avastatud mangaani, tsingi ja vaselademed tänaseni puutumatuna püsinud. Vaikse Ookeani leiukohad asuvad veel tunduvalt sügavamal ulatudes maksimaalselt 6000 meetrini. Sellegipoolest on mõned firmad juba veealuse kaevandamise suhtes lootusi hellitanud. Hetkel on Paapua Uus-Guinea lähistel vaske ja kulda sisaldavate sulfiidi lademete ammutamiseks luba ainult Nautiluse kompaniil.  Keskkonnaorganisatsioonid on kavade suhtes juba oma sõna öelnud. Nii on näiteks Greenpeace nimetatud veealuse kaevandamise juba illegaalse kalapüügi ja süvatraalimise kõrval üheks suurimaks moodsa aja keskkonnaohuks.   Töörühma uurimus ilmus 3. juulil ajakirjas Nature Geoscience . 
