Rõõmsate näoilmete tajumine on seotud geenidega
 Toimetas Kirsikka Kurg    Oskus mõista inimeste emotsioone on vajalik meile kõigile. Juba väga varasest east peale meeldib lastele uurida vanemate näoilmeid, eriti rõõmsaid nägusid. Mõnedel inimestel on aga palju raskem miimikast midagi välja lugeda. Eriti suured probleemid kaaslaste tunnete tajumisega ilmnevad autismispektri häiretega inimestel. Teadlaste viimase uuringu kohaselt on määravaks faktoriks kannabinoidi retseptori (CNR1) geeni varieeruvus, mis määrab, kui kaua me kulutame aega inimeste nägude uurimisele.    Uues teadustöös, mis avaldati ajakirjas Molecular Autism, leiti, et kannabinoidi retseptori geeni üksiku nukleotiidi polümorfismid (looduslik mutatsioon) mõjutavad aju juttkeha tegevust. Juttkeha (korpus striatum) on piirkond inimese ajus, mis suunab inimese pilku emotsioonide äratundmiseks.     Katses osales 30 vabatahtlikku, kellel lasti vaadata videoklippe inimeste nägudega väljendamas erinevaid tundeid. “Pilgu jälitaja” abil hinnati, kui kaua silmitsesid katsealused näidisvideo tegelaste suud ja silmi emotsioonide tabamiseks.     Hiljem tuvastati, et erinevuse nägude uurimise intensiivsuses põhjustasid variatsioonid kahes polümorfismis CNR1 geeni ehituses. Need polümorfismid, mis suurendavad juttkeha vastuse tugevust, toovad kaasa ka pikema pilgu näoilmel. Eriti mõjutas see rõõmsate ilmete vaatamise aega.     See avastus aitab paremini mõista autismispektri häirete, mille puhul on väga sage ebatüüpiline emotsioonide tajumine, neuroloogilise kujunemise tagamaid.     Uurimus: Variation in the human Cannabinoid Receptor (CNR1) gene modulates gaze duration for happy faces (Molecular Autism) 
