Aine sulab supiks kahe triljoni kraadi juures
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Hiina, India ja USA teadlased on ülisuure energiaga kulla ioonide põrgutamise läbi kindlaks teinud, et harjumuspärane prootonitest ja neutronitest koosnev aine sulab ligikaudu kahe triljoni kraadi juures, muutudes aine väikseimate ehituskivide – kvarkide – ja neid siduvate gluoonite supiks.   Vahetult pärast Suurt Pauku oli universum tänapäevasest ilmaruumist tunduvalt kuumem. Sekundi murdosaks olid tuumaosakeste koostisosad lahutunud kvarkideks ja ning neid muidu omavahel värvilaenguga koos hoitavateks gluooniteks. Kvarke siduv tuumajõud on niivõrd tugev, et nende lahutamiseks on vaja äärmiselt palju energiat. Nii kaotasid kvargid oma vabaduse pelgalt miljondik sekundit pärast universumi sündi.   Täpse vangistuse alguse temperatuuri kindlaks tegemine ei ole aga füüsikute jaoks kõige kergem ülesanne olnud. Aine koostiosade vaheliste vastastikmõjude kirjeldamiseks loodud kvantkromo-dünaamika (QCD) teooria toimib äärmiselt hästi väikestel vahemaadel, ent jääb suurematel hätta. Mida ulatuslikumaks need muutuvad, seda rohkem leidub erinevaid nähtusi, mis QCD ennustused ebatäpseks muudavad. Näiteks hüppavad aeg-ajalt vaid murdosa sekundiks eksistentsi kvarkide ja antikvarkide paarid. Seega lõhuvad teadlased arvutusteks aegruumi väiksemateks tükkideks.  Nii nimetatud 'kvantkromodünaamika-võre' rakendamise jaoks on aga vaja teada omakorda selle mitmete erinevate koostisosade väärtusi. Brookhaven'i laboratooriumi Raskete Relativistlike Ioonide Põrgutis (RHIC) tehtavate eksperimentide põhjal õnnestus teadlaste töörühmal ühte neist määrata seni tunduvalt täpsemalt. Selle põhjal tehtavate arvutuste põhjal õnnestuski neil kvarkide -ja gluoonite supi temperatuur senisest tunduvalt täpsemini määrata. Harjumuspärane aine sulab umbes kahe triljoni kraadi juures ehk Päikese sisemusest 125 000 korda kõrgemal temperatuuril.  Vastava komponendi määramiseks vajalikku plasmat ei loodud kullaioonide põrgutamisel RHIC'ist  esmakordselt. Vihjeid sellest nähti juba 2005. aastal, mida lõplikult kinnitati eelmise aasta lõpus. Seni aga ei oldud aga aine täpset sulamistemperatuuri niivõrd otseselt määratud, vaid teadlased pidid leppima QCD-d kasutades tuletatud kaudse väärtusega. Uues uurimuses luges aga töörühma eksperimentaalne pool RHIC'i kokkupõrgetes kokku, kui palju rohkem prootoneid kui antiprootoneid nendes tekkis ning võrdles seda otseselt teoreetilise raamistiku poolt ennustatavaga.  Kuigi uurimust on juba laialdase süstemaatiliste vigade analüüsi puudumise tõttu kritiseeritud, loodab füüsikute kogukond, et töö meetodeid kasutades on võimalik CQD-võre teooriat täpsemaks muuta. See omakorda võimaldaks täpsustada kvantkromodünaamika faasidiagrammi ehk gluoonite ja kvarkide kombineerumist tänapäeva harjumuspäraseks aineks ning märksa eksootilistemate nähtuste nagu värvi ülijuhtimiseks vajalikke tingimusi. Samuti aitab uurimus kujundada täpsemat pilti universumi algusaegadest.   Töörühma uurimus ilmus 24. juunil ajakirjas Science.
