Antarktika on järjekindlalt jahenenud 37 miljonit aastat
Toimetas Mart ZirnaskSeni laiaulatuslikem Antarktika kliimamineviku mudeldamine näitas, et jäine lõunapoolus on järjekindlalt jahenenud mitukümmend viimast aastamiljonit. Viimased tundrataimed hakkasid sealt kaduma veidi vähem kui 13 miljoni aasta eest.Ühendriikide Rice'i ja Louisiana ülikooli teadlaste juhtimisel koguti kahel jäälõhkuja-retkel setteid Antarktika poolsaarelt. Maamassiivilt, mis ulatub neil aladel kõige kaugemale põhja ning jäätus arvatavasti kõige hiljem.Antarktika jäätumisprotsessi ajaliselt määratleda püüdes on geoloogid kaua vaielnud. Nüüd võimaldasid puursüdamikest leitud õietolm ja eosed vaadata seni kaugemasse ajalukku, mitmekümne miljoni aasta taha. "Meie fossiiliandmestu näib täiesti ühemõtteline," rääkis õietolmu- ja eoskivistisi uurinud geoloog Sophie Warny Louisiana ülikooli pressiteenistusele. "Jää laienemine poolsaarel oli pikaajaline ja järk-järguline protsess."Puursüdamike põhjal oli Antarktika poolesaja miljoni aasta eest metsane ja üsna soe. Esmalt mägedes hakkas jää vormuma umbes 37 aastamiljonit tagasi; sellega kõrvuti leidus okaspuu- ja pöögimetsi ning selgelt hooajaline kliima: paiguti jõudis see talvistest nullilähedastest temperatuuridest suvel enam kui paarikümne kraadini. Peagi sõi aga metsad välja tundra.Veel ligi 13 miljoni aasta eest leidus Antarktika poolsaarel pisikesi tundra-alasid kõrreliste ja samblaliikidega, mida seal osalt praegugi leidub. Samas algas siis tõsisem külmumine koos talvise merejääga ning peagi olid ka tundrast alles üksnes maltsad. Poolsaare põhjatipp kattus jääga ilmselt vahemikus 5,3-3,6 miljonit aastat tagasi.Säärase ajajoone väljajoonistamiseks tuli teadlastel esmalt puurida läbi 30meetrise tihke kivimikihi – ranniku lähedal vees, võideldes ligitikkuvate jäämägedega. Vastavate puurimisriistade ja ekspeditsioonilaeva Nathaniel B. Palmer ettevalmistamine nõudis seejuures terve aastakümne.Ka puursüdamikke analüüsiti ülipedantselt kolm aastat: tuhandeid tolmu- ja liivakübemeid tekstuuri põhjal üksikult kategoriseerides, hinnates leitud setete vanust ja tõenäolist vormumisviisi. Ent, nagu viitab Warny, lõpuks kujunenud andmestu oli "ilus nii oma rikkuselt kui sügavuselt".Uurimisrühma töö ilmus Ühendriikide teaduste akadeemia toimetistes (PNAS).Vaata veel:Progressive Cenozoic cooling and the demise of Antarctica’s last refugium (PNAS, juuli 2011)Fossilized Pollen Reveals Climate History of Northern Antarctica: Tundra Persisted Until 12 Million Years Ago (Science Daily)
