Teadlased avastasid viisi, kuidas mälu «sisse» ja «välja» lülitada
 Toimetas Astra Kallasmaa Teadlastel õnnestus mäluga seotud närvisignaale paljundava elektroonilise süsteemi abil kopeerida rottide pikaajalise õpitud käitumisega seotud ajufunktsioon ka siis, kui rottidele oli manustatud unustamist põhjustavaid ravimeid. Uurimustulemused avaldatakse ajakirjas Journal of Neural Engineering ja selle põhiautoriks on  Theodore Berger USC Viterbi biomeditsiinitehnika osakonnast. Oma katsetes õpetasid teadlased rottidele, kuidas preemia saamiseks suruda kahest käepidemest just seda õiget. Teadlased sisestasid rottide ajudesse elektroonilised mõõtevahendid, mille abil salvestati roti ajuaktiivsuse muutused hippokampuse kahe peamise piirkonna vahel- CA3 ning CA1 vahel. Varasemad uurimused on näidanud, et õppimisprotsessi käigus muudab hipokampus pikaajalise mälu lühiajaliseks mäluks ning CA3 ja CA1 vastastikuse toime tagajärjel tekib pikaajaline mälu. Katses blokeeriti ravimite abil CA1 ja CA3 vaheline normaalne neuraalne vastastikune toime, mille tulemusel varem pikaajalises mälus talletatud info ununes. „Rottide käitumine näitas, et nad teadsid, et kui vajutada esmalt vasakut kangi, siis tuleb järgmisel korral vajutada paremat ning vastupidi. Ning nad oskasid ka vajutada kangi, et pääseda veeni, kuid nad mäletasid vasaku või parema kangi vajutamise tulemust ainult 5-10 sekundit,“ selgitab Berger. Seejärel ehitasid teadlased kunstliku CA3 ja CA1 vastastikuse koostoime mustrit kordava hipokampuse süsteemi, mis programmeeriti mälukodeerimise funktsiooni kordama. Elektroonilise seadme aktiveerimisel rottide pikaajaline mälu taastus. Lisaks avastati, et kui normaalselt funktsioneeriva hipokampusega rottidele sisestada sama seadeldis, siis võib see mälu tugevdada. Need integreeritud katsemudeliga tööd näitavad esmakordselt, et reaalajas kodeerimisprotsesse identifitseeriv ja nendega manipuleeriv närviprotees võib nii taastada kui ka parandada kognitiivseid mäluprotsesse.Järgmise sammuna loodetakse rottide katsetulemusi korrata primaatidel ning tulevikus luua ka proteesid, mis aitaksid Alzheimeri tõbe põdevaid inimesi ning neid, kel olnud insult või traumajärgsed vigastused.   Vaata veel: Scientists Turn Memories Off and On With Flip of Switch (ScienceDaily)  
