Ainult metsad kliimamuutustest ei päästa
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Ajakirjas Nature Geoscience ilmunud uurimuse kohaselt on peamiselt ÜRO egiidi all juhitavad maade taasmetsastamisplaanide reaalse mõju hinnangud puudulikud - isegi metsade ulatuse taastamine Tööstusrevolutsiooni aegsele tasemele ei vähendaks temperatuuri tõusu rohkem kui murdosa kraadi võrra.   Lisaks paljudele liikidele elukeskkonna pakkumisele haaravad metsad ka atmosfäärist süsinikku, mis muidu planeeti soojendaks. Seetõttu nähakse kunagiste põllumaade taasmetsastamises efektiivset võimalust kliimamuutuste pidurdamiseks. Kyoto protokolli alusel julgustas ÜRO näiteks REDD'i programmi, mille käigus makstakse vaesematele riikidele nende metsades leiduva süsiniku säilitamise ning uute metsade rajamise eest.   Siiski tundub tegelikkuses olevat metsadel märksa mitmetahulisem mõju, mida selliste programmide üles ehitamisel arvestatud pole. Näiteks on erinevate metsatüüpide albeedo või valguse tagasipeegeldumisfaktor erinev. Pooluste lähedasemad metsad on tumedamad ning neelavad seega rohkem päikesevalgust, isegi rohkem kui põllumaad. Troopilised metsad jahutavad omakorda ümbritsevat keskkonda rohkem, kuna seal on aurustumine kiirem kui lagedamatel aladel.   USA ja Kanada teadlastepaar Vivek Aurora ja Alvaro Montenegro otsustasid seetõttu täpsemate mõjude hindamiseks uurida viite erinevat stsenaariumit, milles taasmetsastamine viidaks läbi järgmise 50 aasta jooksul. Oma töös kasutasid nad Kanada päritolu mudelit CanESM1, kus Maa temperatuur tõuseb aastaks 2100 võrreldes 1850. aastaga kolme kraadi võrra.  Kuid isegi ebarealistlik stsenaarium, kus kõik põllumaad taasmetsastataks, vähendaks temperatuuritõusu ainult 0,45 C° kraadi võrra. Olukord, kus metsadega taaskaetaks 50% põllumaadest, pidurdaks temperatuuritõusu 0,25 C° Celsiuse võrra.   Ent isegi viimase stsenaariumi reaalsuses rakendamine on äärmiselt utoopiline maailma kasvava toiduvajaduse tõttu. Üles haritava maa 50% vähendamine nõuaks, et põldude saagikus kasvaks kaks korda. Samas on eelmised uurimused näidanud, et teravilja kasvatus satub niigi temperatuuritõusust tingitud ekstreemsemate ilmaolude tõttu löögi alla. Ülejäänud kolmes stsenaariumis hindasid Aurora ja Montenegro erinevate kliimavöötmete metsade rolli kliimamuutuste stabiliseerimises.   Kuigi metsade mõju kokkuvõetuna ei ole äärmiselt suur, esineb nende endi vahel väga suuri erinevusi. Võrreldes kõrgematel laiustel leiduvate metsadega jahutavad troopilised metsad kliimat ligikaudu kolm korda efektiivsemalt. Viimase tingib metsade albeedo erinevus. Samuti jahutavad troopilised metsad kliimat piirkondlikult rohkem, kuna kiire aurustumiskiirus neelab endasse rohkem energiat. Lisaks on eelnevad uurimused näidanud, et näiteks mangroovimetsad vangistavad maapinda süsinikku kordades rohkem.   Seega erineb lõppkokkuvõttes erinevate metsade kaudne mõju kliimamuutuste aeglustamises väga palju. REDD'i programm hindab aga metsi ainult nende potentsiaalse süsinikku sisalduse alusel, peamiselt kuna aurustumiskiiruse ja albeedo hindamine on keeruline. Eeldatakse, et süsinikusisaldus kujutab endas universaalset võrdlustegurit. Uus uurimus tõestab aga vastupidist, isegi kui REDD täidab vaesemate riikide majanduse abistajana ning erinevate liikide elupaikade taastajana oma teisi endale seatud ülesandeid.   Töörühma uurimus ilmus 20. juunil ajakirjas Nature Geoscience. 
