Aju seisund mõjutab meenutamise edukust
 Toimetas Astra Kallasmaa    Kaotasid midagi ja püüad meeleheitlikult meenutada, kuhu see võis jääda? Paradoksaalsel moel on just erutatud oleks ja meeleheitlik pingutus see, mis takistab mälul sind aitamast. Värskelt avaldatud uurimustöö viitab, et vajaliku informatsiooni meenumine on seotud teeta sagedusega (4–8 Hz), mistõttu rahunemine ja isegi "asjadel minnalaskmine" on kõige kiirem strateegia vajaliku info mälust üles kaevamiseks.     Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud artikli järgi on teatud sagedusel töötav aju parem meenutamisega seotud protsessides. Juba varasemates mälu käsitlevates teadustöödes on täheldanud, et teeta sagedus on seotud õppimise ja mäluga. Nüüdne artikkel viitab, et vastupidiselt levinud arvamusele, et mälu on miski, mis on peamiselt stimuleeritud väliste stiimulite poolt, on mälu kasutamine suuresti seotud aju lainete sagedusega.     Aju teeta sagedusel töötamist on seostatud näiteks millegi keskendunult vaatlemise ja ka une staadiumiga, kus inimene on unisena magama jäämas või äsja ärganud. Loomkatsete puhul on teeta laineid täheldatud näiteks labürinti silmitsevatel hiirtel.     Teadlased viisid mälu uurimiseks läbi eksperimendi, kus katsealused pidid mälukatsetes meelde jätma hulga sõnu ja ka konteksti, milles nad neid sõnu kohtasid. Hiljem pidid nad meenutama, kas nad olid neid sõnu varem näinud ja millise kontekstiga need sõnad seotud olid. Katsed näitasid, et vahetult enne edukat meenumist ilmesid meenutaja ajus teeta lained.     Avaldatud uurimistöö tulemused lähevad vastuollu teooriaga, mille järgi on aju välismaailmaga suhtluse ootel, ning vihjab, et tegelikult võib aju olla hoopiski pidevalt hõivatud internaalsete protsessidega, millel pole välisega mingeid seoseid.    Vaata veel: Prestimulus theta activity predicts correct source memory retrieval (PNAS)   
