Vererõhu rassilisi erinevusi võivad seletada vitamiin D kogused
 Toimetas Katrin Sak  Kõrget vererõhku esineb rohkem tumedanahalistel inimestel. Rochesteri Ülikoolis läbiviidud uuring näitas, et oluliseks teguriks sellises rassidevahelises erinevuses võivad olla tumedanahalistele inimestele omased vitamiin D madalamad kogused.   Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Journal of General Internal Medicine ning need on kooskõlas teadmisega, et vitamiin D madalad tasemed seostuvad kõrgema vererõhuga ning tumedam nahavärv produtseerib seda vitamiini vähem.    Võrreldes valge- ja tumedanahalisi, on viimaste hulgas tuhandeid enamaid südamehaiguste ja insuldijuhte ning teadlased usuvad, et lihtne sekkumine vitamiin D lisandi manustamise näol võiks omada sellisele rassilisele lahknevusele positiivset mõju.    Uuringus analüüsiti ligi 2000 tumedanahalise ja umbes 5100 valgenahalise inimese andmeid ning võrreldi vererõhu näitajaid ja vitamiin D tasemeid. Enamik vitamiin D-st toodetakse inimese nahas vastusena päikese toimele ning ainevahetuse käigus muundatakse see maksas 25-hüdroksüvitamiin D-ks, mida veretestiga määrata saab.    Paljud inimesed üle maailma omavad madalaid vitamiin D tasemeid. Seejuures on oluline teada, et tumedanahalistele inimestele omased geneetilised tegurid alandavad selle vitamiini tootmist. Lisaks võib D vitamiini rikaste toitude tarbimist piirata tumedanahaliste seas sagedamini esinev laktoosi talumatus.    Tõenäoliselt ei seleta vitamiin D üksinda siiski mitte kõiki rassidevahelisi vererõhu erinevusi ning oma rolli mängivad ka teised tegurid.  Loe lisa: http://www.sciencedaily.com/releases/2011/04/110426102432.htm 
