Koostöö tegi inimese
Toimetas Priit EnnetIda-Aafrika turkana hõimurahvast uurinud Ameerika teadlaste väitel on võõraste vaheline koostöö vanem nähtus kui keskvalitsused. Keenia loodeosas elaval rändhõimul turkanatel ei ole omaenda keskset valitsust, ometi koguvad nad endi seast tihtipeale kokku mitmesaja mehelise sõjaväe, kellest suur osa üksteist ei tunne. Inimene on ainus teadaolev liik, kelle seas võib sündida koostöö ka selliste isendite või isikute vahel, kes lähemalt suguluses või pikemalt tuttavad ei ole. Seni on eeldatud, et selline võõrastevaheline koostöö on suhteliselt hiline nähtus ja nõuab poliitilise keskvõimu olemasolu. Aga nüüd tuleb välja, et sedasorti koostööd võidi teha juba ajal, mil suuri valitsusstruktuure veel välja kujunenud ei olnud. Sarah Mathew ja Robert Boyd Los Angelese California Ülikoolist küsitlesid 118 turkana meest. Turkanad elavad väikeste gruppidena ja kolivad tihti ühest kohast teise, otsides oma loomadele värsket karjamaad. Mõnikord röövivad turkanad kariloomi teistelt hõimudelt. Kui selline võimalus avaneb, levib mõte suust suhu ning peagi on mitmesaja meheline vägi koos.Turkanad rääkisid Mathewle ja Boydile, et need röövrünnakud on väga ohtlikud. Jutust selgus, et igal loomaröövil osalejal on surmasaamise tõenäosus keskmiselt 1,1 protsenti. Seetõttu pole imeks panna, et tuleb ette roheksti deserteerumisi. Peaaegu pooltel rünnakutel laseb vähemalt üks mees enne kokkupõrget rühmast jalga. Argpükse tabab aga tõenäoliselt hõimukaaslaste hukkamõist ja põlgus. Neid võidakse karistuseks puu külge siduda ja läbi peksta. Mathew ja Boyd kirjutavad USA teaduste akadeemia toimetistes, et just selline karistamisviis võibki keskvalitsuse puudumisel turkanaid koostööle sundida. Vaata veel: It is human nature to cooperate with strangers (New Scientist)Tasakaalustamaks ettekujutust turkanate ühiskonnast on pildil kujutatud valijate järjekord Loode-Keenias Loyangalani linnas 4. augusti 2010 põhiseaduse rahvahääletusel. 
