Mulla söömine on kasulik?
 Toimetas Astra Kallasmaa    Teadlased avastasid, et geofaagia (pinnase söömine) kaitseb magu toksiinide, parasiitide ja patogeenide eest. Uurimuse esimene autor Sera Young Cornelli ülikoolist räägib, et varaseim kirjasolev teade mulla söömisest pärineb Hippocrateselt üle 2000 aasta tagasi ning sellest alates on geofaagiat mainitud kõikidel asustatud kontinentidel ning pea igas riigis.    Mõnede teadlaste arvates on geofaagia toidupuuduse tagajärg- inimesed söövad mulda, et leevendada näljatunnet, kuigi mulla toiteväärtus on olematu. Teised teadlased oletavad, et geofaagia tulemusel saavad inimesed vajalikke aineid, nagu näiteks raud, tsink ja kaltsium. Osad jälle pakuvad, et geofaagia kaitseb allaneelatud parasiitide, patogeenide ja taimetoksiinide eest.    Young töötas oma meeskonnaga läbi üle 480 teate geofaagiast erinevatest kultuuridest ning välistasid ühe põhjusena nälja. Uuringutest selgus, et geofaagia on tavaline ka paikades, kus toitu on küllaldaselt.     Ka toitainete puudus välistati: andmed näitasid, et kõige sagedamini söödi savist pinnast, mille toitainete sisaldus (nagu raud, tsink ja kaltsium) on madal. Samuti oleks loogiline, et kui kaltsiumipuudus põhjustaks inimestel geofaagiat, siis toimuks see kõige sagedamini eluetappidel, kus kaltsiumivajadus on kõige suurem- lapsepõlves ja vanaduses. Kuid läbitöötatud andmete põhjal seda kinnitada ei saa. Uurimusest selgub, et geofaagia leiab aset sageli aneemia korral, kuid uuringud on näidanud, et geofaagia jätkub ka peale rauapreparaatide manustamist. Mõnede uuringute kohaselt võib savi maos toitaineid siduda, mis raskendab nende seedimist. Sel juhul pole see kindlasti toitainete puudus, mis geofaagiat põhjustab, pigem vastupidi.    Teadlased järeldasid oma andmete põhjal, et kõige tõenäolisemalt ongi geofaagia üleandeks organismi kaitsmine parasiitide ja patogeenide eest. Andmetest selgus, et kõige sagedamini mainiti geofaagiat rasedate ja väikeste laste puhul. Mõlemad inimeste kategooriad on eriti tundlikud parasiitide ja patogeenide suhtes. Kõige levinum on geofaagia troopilises kliimavöötmes, kus neid patogeene esineb rohkelt.     Selgub, et geofaagia leiab sageli aset ka gastrointestinaalse stressi korral. On väga ebatõenäoline, et seedeprobleeme põhjustab geofaagia ise, sest enamasti söövad inimesed just sellist tüüpi savi, mis pärineb sügavalt maa seest, mis suure tõenäosusega pole parasiitide ja patogeenide poolt saastatud. Lisaks keedavad inimesed enamasti savi enne selle söömist läbi.    Uurijate sõnul on oletus geofaagia kaitsva toime kohta kõige tõenäolisem, kuid selle kinnitamiseks oleks vaja läbi viia täiendavaid uuringuid.    
