Nature: ohustatud liikide arvukus on ülehinnatud
 Toimetas Astra Kallasmaa    Ajakirjas Nature avaldatud raporti kohaselt on siiani liikide väljasuremise ulatust ligi 160% ulatuses üle hinnatud. Kuigi elupaikade kadumise tagajärjel väljasurevate liikide arv ei ole nii suur kui looduskaitsjad seni on arvanud, on globaalne väljasuremiskriis siiski reaalne.    "Väljasuremise ulatuste määramiseks siiani kasutatud meetodid on vigased, kuid me kaotame liikide elupaiku kiiremini kui kunagi varem viimase 65 miljoni aasta jooksul", selgitab uurimuse kaasautor Stephen Hubbell.    Kuna väljasuremise ulatust on raske täpselt määrata, on teadlased ja looduskaitsjad kasutanud sellist ebatäpset meetodit nagu "liikide-piirkonna suhe". Meetodi aluseks võetakse antud alal leitud liikide arv ning seejärel arvutatakse, kuidas ala laienemisega suureneks liikide arv. Teadlased ja looduskaitsjad on selle meetodi teistpidi pööramise abil püüdnud arvutada, kui palju vähem liike jääks alles, kui elupaikade kadumise tagajärjel piirkond kahaneb.    Kirjeldatud meetod on kasutusel olnud umbes sajandi, kuid on juba eos vigane, sest mingi liigi leidmiseks läbiotsitav ala on alati väiksem kui liigi viimase isendi leidmiseks läbiotsitav ala.  Nii Hubbell kui ka töö esimene autor, Hiina Guangzhou Sun Yat-sen'i Ülikooli ja Kanada Alberta Ülikooli professor Fangliang He on oma uurimutulemustes 100% kindlad.  "1980ndatel ennustati, et 2000. aastaks on Maal hävinud ligi pooled liigid. Midagi sellist pole juhtunud. Kuigi järgmine massilisem väljasuremine võib saabuda iga hetk. Maal on olnud seni 5 massilise väljasuremise perioodi ning me võime olla sisenemas kuuendasse," selgitab Hubbell.    Hubbelli ja He väited käivad suure arvu liikide kohta, mitte ei anna vastust küsimusele, kas mingi kindel liik, nagu näiteks jääkaru, on väljasuremise ohus. Teadlaste sõnul pole kahtlustki, et kui me jätkame elupaikade hävitamisega, kaotame me mingil hetkel väga palju liike.    Kui 65 miljonit aastat tagasi tabas Maad meteoor ning selle tagajärjel surid dinosaurused, tuhastas tulekera Maa metsad ning nende taastumiseks läks ligi 10 miljonit aastat. Inimkonna poolt põhjustatav liikide väljasuremine võib olla sama katastroofiline, kuid teises mõttes. Arvatakse, et umbes 75% Maa liikidest elab vihmametsades, mille hävitamine toimub praegu kiirusega 0.5% aastas.     Hubbell ja He kasutasid oma uurimuses Vihmametsade Teaduskeskuse andmeid, mis hõlmasid suuri alasid Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kesk-Ameerikas, kus iga puu on identifitseeritud ning kaardistatud- kokku umbes 4.5 miljonit puud ja 8500 puuliiki. Paljud neist puuliikidest on väga haruldased. Kui need puud välja surevad, surevad välja ka loomad, kes neist sõltuvad.    Hubbelli sõnul oleks meil vaja palju täpsemaid andmeid Maal elavate liikide leviku kohta. "Meil oleks vaja täpsemaid andmeid, kus liigid asuvad planeedil. Samuti oleks meil vaja looduskaitse planeerimiseks täiustada liikide väljasuremise hindamiseks kasutatavat meetodit. Kui me ei tea, mis meil on, on seda raske säilitada".    Hubbell julgustab inimesi veetma rohkem aega loodust nautides, eriti kui see võib olla "täna siin ja homme läinud".  "Kui me ei võta kasutusele meetmeid, et säilidada liike, kellest hoolime, on nad varsti läinud. Kui mina olin laps, veetsin ma palju aega liblikaid püüdes ja kividel turnides. Ainus viis, kuidas me saame loodust päästa, on tagada, et tulevased põlved tunneksid loodust. Inimesed, kes pole iial metsikut loodust näinud, ei tunne sellest puudust ega taju, kui palju vaesemaks on nende elu muutunud selle kadumise tagajärjel. Minge vihmametsadesse. Õppige vihmametsasid tundma- kuni teil on veel see võimalus".   
