Võidule viiv sisekõne lähtub hetke vajadustest
 Toimetas Astra Kallasmaa    On teada, et sisekõne meelestatus võib võistlussituatsioonis sportlikke tulemusi oluliselt mõjutada. Sportlaste kasutatavad mõttelised ergutused sõnade või väikeste fraaside näol aitavad kaasa õigetele energiaga laetud kehalistele liigutustele. Kreeka spordipsühholoogid on sportlaste sisekõne efektiivsust uurides jõudnud mõningate uute huvitavate detailideni.       Sisekõne suurem mõju avaldub rohkem aladel, mis nõuavad täpsust ja tähelepanelikkust või eneseületuslikku jõu kokku võtmist. Näiteks golfis tuleb sisekõne mõjuvõim rohkem esile kui jooksmisel või suusatamisel. Arvatavasti tuleneb see sellest, et progressiivne sisekõne suurendab võimet kontsentreeruda. Ka näiteks suurte raskuste tõstmistel on õigetel sõnadel jõudu andev toime.    Niisiis on teada, et sisekõnega on võimalik parandada sportlike saavutusi, kuid kuidas ja millistes situatsioonides oleks võimalik sellest veelgi rohkem kasu lõigata? Thessaly ülikooli teadlaste värske uuring, mis avaldatakse ajakirja Perspectives on Psychological Science järgmises numbris, lisab senisele perspektiivile mõned kasulikud detailid.     Teadlased avastasid, et selline sisekõne on väga situatsioonitundlik. Nimelt ei piisa sellest, kui sportlane   harjutab end positiivsete motiveerivate käsklustega ergutama- erinevates olukordades mõjuvad erinevad tehnikad. Näiteks tehniliselt parema soorituse saamisel töötab instrueeriv sisekõne (tõsta jalga kõrgemale) paremini kui motiveeriv (ma suudan seda!). Mistõttu tuleks paremate tulemuste saamiseks konstrueerida sisekõne vastavalt konkreetsele olukorrale ja eesmärgile.      Uuringu peamise autori Antonis Hatzigeorgiadise sõnul on aga kõige olulisem see, et sportlased lisaks kehale treeniksid ka oma sisekõne. "Mõte suunab tegutsemist. Kui me suudame kontrollida oma mõtteid, siis see aitab kontrollida ka käitumist," kommenteeris Hatzigeorgiadis.   
